Viienda generatsiooni mobiilsidestandard From Wikipedia, the free encyclopedia
Viienda põlvkonna mobiilsidevõrgu standard (inglise keeles fifth generation) on mobiilsidestandard, mis on mõeldud asendama praegu käigusolevat 4G-standardit.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2018) |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
2016. aasta 14. juulil lubas USA Rahvuslik Kommunikatsiooni komisjon (inglise keeles Federal Communication Commission, lühend FCC) kasutada 5G jaoks sagedusi üle 24 GHz, mis annab võimaluse väga kiireks andmesideks. FCC president on öelnud, et 5G on täielik kannapööre (inglise keeles "game-changer") ja 5G-tehnoloogia loomine peaks olema rahvusvaheline põhieesmärk.[1]
Praeguseks on kõige suuremad 5G arendamise edusammud teinud Nokia, Samsung, Qualcomm ja Ericsson. Qualcomm ja Samsung arendavad pigem riistvaralist poolt ning platvormi arendamisega tegelevad Nokia ja Ericsson. Ericsson alustas 5G-süsteemi katsetamist 2015. aastal ning Nokia avaldas esimese 5G-platvormi, mis eeskätt on mõeldud mobiilsidefirmadele. Nokia soovib oma tehnoloogiat kasutada juba 2018. aastal toimuvatel taliolümpiamängudel ning 2020. aastal toimuvatel suveolümpiamängudel. Järgmise põlvkonna mobiilsidet katsetatakse juba Jaapanis, Hiinas, Lõuna-Koreas ning arendatakse Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Katsetusi on tehtud ka Eestis.[2][3]
Esimese 5G standardit toetava seadme, Qualcomm Snapdragon X50 5G modemi töötas Qualcomm välja 2016. aasta oktoobris.. Modem toetab suhtlust 28 GHz lainesageduse juures. Seda sagedust tuntakse ka kui millimeeterlainet. Samuti toetab modem 800 MHz ribalaiust ning suurim allalaadimiskiirus võib ulatuda kuni 35,46 Gbit/s.[4]
5G üheks eesmärgiks on muuta inimmassides suhtlemine mugavamaks ja lihtsamaks kui praegu. Praegu kasutuses olevad standardid jooksevad massiüritustel väga kergesti kokku, kuid uuema põlvkonna standard peaks muutuma usaldusväärsemaks. Lisaks proovitakse vähendada võrreldes 4G-ga energiatarbimist, mis aitaks kaasa nutiseadme laadimiskordade vähendamisele. Samuti aitab väiksem energiatarbimine kaasa nutistu ehk asjade interneti (inglise keeles Internet of Things, lühend IoT) arengule ja kasutajamugavusele. IoT-le on uue süsteemi puhul väga palju tähelepanu pööratud, sest arvatakse, et nutistu seadmeid on 2025. aastaks maailmas kaks korda rohkem kui personaalseid suhtlusseadmeid. Samuti loodetakse, et 5G võiks olla hea alternatiiv FTTX (Inglise keeles Fiber to the x) lahendustele, eelkõige soodsama hinna ja paigaldusmugavuse tõttu. 5G-võrgu andmesidekiirused lubavad edastada piisavalt andmeid, et kasutada juhtmeteta liitreaalsust või virtuaalreaalsust, kus iganes seda vaja läheb. Näiteks saavad arhitektid otse ehitusobjektil visandada, milline näeks nende projekt päriselt välja ja kas see sobitub ümbritsevasse keskkonda. Veel saab liit- ja virtuaalreaalsust kasutada hariduses, meditsiinis ning müügiäris. Järgmise põlvkonna mobiilsidestandardit soovitakse kasutada alates iseliikuvatest prügiautodest kuni personaalsete seadmeteni.[5][6][7][8]
NGMN (inglise keeles Next Generation Mobile Networks) arvates peaks 5G täitma järgmisi nõudeid:
NGMN arvab, et järgmise põlvkonna mobiilsidestandard võiks kasutajateni jõuda 2020. aastal. 5G puhul on rõhutatud, et see ei ole loodud ainult tavakasutajatele, vaid ka tööstusettevõtetele. Uus mobiilsidestandard plaanitakse ehitada olemasolevale LTE-Advanced-Pro standardile, mis tähendab, et praegu käigusolevad 4G võimalused kantakse üle ka 5G standardisse. Tublisti on parandatud süsteemi usaldusväärsust, et mobiilsidet saaks kasutada ka väga nõudlike teenuste puhul, näiteks päästeteenistuses ning logistikas. 5G mobiilside suudab edastada 360-kraadist videootseülekannet tõrgeteta. Euroopa Komisjoni eesmärgiks on tagada aastaks 2025 gigabitühendus kõigis sotsiaalmajanduslikes keskustes, näiteks koolid ja transpordisõlmed. Lisaks kõikidesse majapidamistesse vähemalt 100 Mbit/s ühendus ning tagada alaline 5G levi.[9]
5G-võrkudes kasutatakse kolme sagedusvahemikku. Kui kasutatakse kõrgemat sagedust, siis on võrgu kiirused suuremad, kuid leviala on väiksem.
5G-standardi kasutuselevõtt on aga üsna kulukas tegevus.[küsitav][11] Välja tuleb vahetada nii mobiilsidefirmade kui ka tarbijate kogu senine seadmestik. Ainuüksi 4G-standardi jaoks on Ameerika Ühendriikides püstitatud umbes 200 000 mobiilimasti, kuid kiirema ning stabiilsema 5G-side tagamiseks peab mobiilsidemastide võrku veelgi tihendama.[8][12]
USA Föderaalse Kommunikatsiooni Komisjoni (FCC) otsust lubada kasutada lainesagedust üle 24 GHz, on mitmed teadlased pidanud valeks ning rutakaks. Teadlaste väide põhineb asjaolul, et raadiosageduste vahemiku 24 GHz ja rohkem ohutust ei ole põhjalikult katsetatud.[1]
Ameerika Ühendriikide NTP (inglise keeles National Toxicology Program) läbi viidud uuringud näitavad, et mobiilsidekiirguse ja kasvajate vahel on seos. Kuigi sajaprotsendilise tõenäosusega ei saa väita, et mobiilsidekiirgus üksinda põhjustaks kasvajaid või vähki. Oluliselt suurenes ajuvähi ja haruldaste südamekasvajate arvukus nende seas, kes igapäevaselt mobiilsidekiirgusega kokku puutusid. Uuringu tulemused näitavad, et 70% mobiilsidekiirgusest on ohtlik, kuid USA Rahvuslik Kommunikatsiooni komisjon väidab, et ohtlik on vaid 32% kiirgusest. Vaatamata suurele erinevusele saab olla kindel, et mobiilsidekiirgus on tervisele ohtlik. Vastuseta on vaid küsimus, kui suur see oht on.[1][12]
Laiem teaduslik konsensus on, et 5G ei kujuta tervisele ohtu.[13]
Tegu on esimese 5G-d toetava modemiga, mis avalikustati 2016. aasta oktoobris. Modem toetab allalaadimiskiiruseid kuni 5 Gbit/s. Eelkõige on see suur eelis kasutajatele, kes hoiavad kõiki oma meediafaile pilveteenuses. Modem toetab suhtlust 28 GHz juures. Samuti kasutab X50 MIMO (inglise keeles Multiple input, Multiple output) tehnoloogiat, et pikendada millimeeterlaine ulatust. See aitab parandada raadiolainel erinevate objektide (näiteks seinte) läbistamist. Snapdragoni modem koos protsessoriga toetab nii 4G- kui ka 5G-sidet. Qualcomm lubab, et X50 võimaldab elamutes asendada optilised kiudkaablid kiiruses ja kvaliteedi headuses kaotamata. Samuti toetab 5G-d Qualcommi X20 modem, seda küll väiksemate andmesidekiirustega.[4][14]
2017. aasta 26. veebruaril Barcelonas toimunud Samsungi pressikonverentsil avalikustas Samsung enda 5G toodete kogumi. Esimesi tooteid on müügile oodata 2018. aastal, kuid Ameerika Ühendriikide arendajad saavad juba hetkel neid tooteid kasutada ja arendada. Toodete kogum koosneb neljast tootest:
Ericsson ja TeliaSonera teatasid 2016. aasta 22. jaanuaril, et plaanivad rajada 2018. aastaks Tallinna ja Stockholmi 5G-võrgu. Sellega soovivad mõlemad olla Euroopa esimesed 5G-teenuse osutajad. Tallinn ja Stockholm valiti välja just seetõttu, et nad kuuluvad maailma kõige paremate võrguühendustega linnade hulka. Sama aasta 12. augustis katsetasid Tele2 ja Nokia esmakordselt Eestis järgmise generatsiooni tehnoloogiat ning püstitasid sellega Eestis mobiilse interneti allalaadimiskiiruse rekordi 4,5 Gbit/s. Kiiruse katsetamise koordinaatori, Nokia Lääne-Euroopa tehnoloogiajuhi Martin Kristenssoni sõnul kasvab andmesideliiklus 2030. aastaks võrreldes 2010. aastaga 10 000 korda. Eelmine rekord (4G puhul) kuulus Teliale ja Ericssonile. See püstitati 2016. aasta juunis. Maksimaalseks allalaadimiskiiruseks saadi 1 Gbit/s. Tele2 lubab 2017. aastal hakata oma tugijaamadesse lisama 5G võimelisi Nokia seadmeid ning arvatavasti jõuab järgmise generatsiooni tehnoloogia inimesteni järgmise kolme-nelja aastaga. Tele2 tegevjuht lubas, et uus tehnoloogia ei muuda mobiilsideteenust kliendi jaoks kallimaks. Uue rekordi auks püstitas Tele2 ka Gigasamba, kus on kirjas varasemad andmesidekiiruste rekordid.[17][18]
Eestis on 5G alles katsetamise faasis, sest sageduslubasid laialdaseks kasutamiseks ei ole veel välja antud. Sagedused, mis lähiajal Eestis 5G tehnoloogia kasutusele võtmiseks välja jagatakse on tegelikult ligilähedased nende sagedustega, mida juba 3G ja 4G kasutavad.[19]
2020. aasta 10. novembril avas Telia Eesti esimese Eesti mobiilsideteenuse pakkujana oma klientidele 5G-võrgu. Kuna eraldiseisva 5G-võrgu litsentsid on veel välja jagamata, siis alustatakse 5G-võrgu teenuse osutamist olemasolevatel sagedustel.[20] Telia Eesti lubab, et kiirused võrgus ulatuvad 1 Gb/s. 5G-võrgu levialad on Tallinnas, Tartus ja Pärnus.[21]
5G tehnoloogia rakendamiseks jagatakse avaliku konkursi korras välja sagedusload sagedusvahemikus 3410–3800 MHz.[19][22] Esimese avaliku konkursi võitis mais 2022 Elisa Eesti. Kokku toimus 57 pakkumiste vooru ning võitnud pakkumine oli üle 7,2 miljoni euro.[23]
22. jaanuaril 2019 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister võttis vastu määruse nr 5 «Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz». Määruse eelnõu nägi 5G-konkursi tingimuste osas ette kaks alternatiivi – nelja sagedusloaga ja kolme sagedusloaga variandid. Vastu võetud määrusega piirati aga väljastatavate sageduslubade arvu kolmele ning igale sagedusloale oli ette nähtud vahemik 130 MHz.
19. veebruaril 2019 kuulutas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks, määrates konkursil osalemise tähtajaks 25. märtsi 2019.
21. veebruaril 2019 vaidlustas Levikom Eesti OÜ kohtus konkursiteate, kohus keelaski esialgse õiguskaitse korras konkursi läbiviimise sagedusalas 3410–3800 MHz kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
11. detsembril 2019 otsustas Tallinna ringkonnakohus jätta rahuldamata telekomiettevõtte Levikom kaebuse riigi 5G-sageduslubade jagamise konkursi vastu.[24]
2020. aasta kolmanda kvartali lõpuks oli maailmas registreeritud 7,9 miljardit mobiilsidelepingut. Sellest 150 miljonit on 5G-side lepingud. Ennustuste järgi need numbrid tõusevad ning 2026. aastaks on oodata mobiilside lepingute koguarvu tõusu 8,8 miljardini ning 5G lepingute tõusu 3,5 miljardini.[25]
2020. aastal on 5G kõige rohkem levinud Aasia ida osas (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea). Sealsetes riikides moodustavad 5G lepingud 9% kõikidest mobiilside lepingutest. Ennustuste järgi hakkab 5G lähiaastatel Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas kiremini levima kui Aasia ida osas.[25]
1G avaldati algselt 1979. aastal Tōkyōs ning aastaks 1984 oli esimese generatsiooni mobiilsidestandard levinud juba üle terve Jaapani. Peamine eestvedaja oli asutus Nippon Telegraph and Telephone. 1983. aastal avalikustati Ameerika Ühendriikides esimene Motorola DynaTac 1 G toega mobiiltelefon. Paariaastase vahega järgnesid sellele ka Ühendkuningriik ja Kanada.[26]
1991. aastal lasi firma Radiolinja välja uue mobiilsidestandardi – 2G, mis on tuntud ka kui GSM (inglise keeles Global System of Mobile Communications). Võrreldes esimese generatsiooniga oli teine generatsioon väga suur edasiminek. 2G tegi võimalikuks SMS- ja MMS-teenuse, krüpteeris digitaalselt vestluseid ning kasutas paremini ära enda sagedusvahemikku, mis andis suurema efektiivsuse ja läbitavuse. Lisaks vähenes kõnede taustamüra. Maksimaalne andmesidekiirus oli EDGE (inglise keeles Enhanced Data Rates for GSM Evolution) režiimis 1 Mbit/s. Praktikas võis aga näha kõige suuremaid kiirusi 500 kbit/s.[26]
Täpselt kümme aasta hiljem mais algas 3G katseperiood ning 2003. aastal anti kolmas mobiilsidegeneratsioon avalikku kasutusse. 3G andis inimestele võimaluse vaadata mobiilselt telesaateid, kasutada asukohapõhiseid teenuseid ning osaleda videokonverentsidel. 3G pakkus algselt allalaadmiskiiruseid kuni 14 Mbit/s ja üleslaadimiskiiruseid kuni 5,8 Mbit/s.[26]
Neljanda generatsiooni mobiilsidevõrku tutvustati esimest korda Stockholmis ja Oslos 2009. aasta detsembris. 4G sai endale võrreldes eelnevate generatsioonidega IPv6 toe. Samuti suudeti vähendada latentsust. 4G kasutab ribalaiust 5–20 MHz ning lisavõimalusena kuni 40 MHz. Liikuva objekti puhul on nominaalne andmeedastuskiirus 100 Mbit/s ning paigalseisval seadmel kuni 1 Gbit/s.[26]
Põlvkonnad | Esimene põlvkond | Teine põlvkond | Kolmas põlvkond | Neljas põlvkond | Viies põlvkond | ||||||
Nimed | GPRS | EDGE | UMTS | W-CDMA (HSPA) | HSPA+ | CDMA2000 | 3GPP (LTE) | LTE Advanced | WiMax | 5G | |
Allalaadimiskiirus | 50 kbit/s | 296 kbit/s | 384 kbit/s | 21 Mbit/s | 56 Mbit/s | 14,7 Mbit/s | 100 Mbit/s | 1 Gbit/s | 128 Mbit/s | 35 Gbit/s | |
Üleslaadimiskiirus | 14 kbit/s | 177 kbit/s | 10 Mbit/s | 22 Mbit/s | 50 Mbit/s | 500 Mbit/s | 56 Mbit/s |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.