12. veebruar – 1988. aasta Musta mere rammimisjuhtum: NSV Liidu fregatt Bezzavetnõi rammis Mustal merel Nõukogude territoriaalvetes tahtlikult USA sõjalaeva USS Yorktown. USA väitis, et Yorktown oli lihtsalt läbisõidul.
27. juuni – Pariisis hukkus Gare de Lyoni rongiõnnetuses 56 inimest.
Juuli
6. juuli – PõhjamereSuurbritannia sektoris toimus maailma esimene naftaplatvormiõnnetus, kui gaasilekke tõttu plahvatas Piper Alpha naftaplatvorm. Õnnetuses hukkus 167 inimest.
August
2. august – Nõukogude sõjaväevõimud avalikustasid USA kaitseministrile Frank Carluccile uue ülisalajase pommitaja loomise plaani.
5. jaanuar – EKP KK büroo otsus "natsionalismi ilmingutest Eestis."
15.–16. jaanuar – EKP Keskkomitee poliitharidusmajas Tallinnas toimus Eesti NSV kolhoosnike 3. kongress 842 delegaadi osavõtul. (Kaks varasemat kongressi olid toimunud novembris 1948 ja oktoobris 1969.) Kongress valis Eesti NSV Kolhooside Nõukogu ja üleliidulise kongressi delegaadid. "Eesti NSV kolhoosnike III kongress toetab täielikult NLKP Keskkomitee 1985. aasta aprillipleenumil alustatud revolutsioonilisi ümberkorraldusi meie paljurahvuselises riigis, mis on suunatud sotsialismi ülesehitamise leninlike põhimõtete järjekindlale elluviimisele."
21. jaanuar – 14 kodaniku üleskutse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks, eesmärgiks Eesti iseseisvus ja kommunistliku režiimi lõpp.
28. jaanuar – Eesti NSV-s kehtestati demonstratsioonide ja miitingute vastane seadus.
2. veebruar – Tartus tähistatavat Tartu rahu aastapäeva nurjama saadetud miilitsaüksused oli väljas kilpide ja koertega.
19. veebruar – ajalehes Rahva Hääl ilmus nn 49 kiri, mis kutsus üles vägivallast hoidumisele.
1. mai – roheliste kolonn murdis Tallinnas võimude korraldatud maiparaadile, sinimustvalget sümboolikat kandnud Valev Kruusalu peeti võimude poolt kinni. Võrus tuli Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 välja juba suure sinimustvalgega.
14. mail – Tartu X levimuusikapäevadel kanti ette Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti isamaalised laulud.
14.–15. mai – esimene roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?".
23. mai – ametlikult asutati Eesti Roheline Liikumine, esimeheks sai Juhan Aare.
29. mai – MRP-AEG liige Lagle Parek kutsuti Moskvasse, kus USA president Ronald Reagan võõrustas Nõukogude dissidente.
31. mai – Ardo Keskküla, Rein Õunapuu ja Einar Soone tegid ettepaneku luua Eesti Kristlik Liit.
4. juuni – Tallinnas kinos Kosmos toimus esimene sõltumatu noortefoorum, millel kõlanud iseseisvusnõuded sundisid Edgar Savisaare saalist välja marssima; meedias avaldati noortefoorumi nõuded sihilikult moonutatuna.
19. juuni – Lalsis asuva Vabadussõja monumendi taastamine vallandas monumentide taastamise kampaania üle Eesti.
23. juuni – Eesti NSV Ülemnõukogu presiidium oli sunnitud tunnustama sinimustvalget Eesti rahvusvärvidena.
25. juuni – Tallinnas Reaalkooli juures peetud miitingul nõuti sealse Vabadussõja ausamba taastamist.
28. juuni – Rahvarinde kutsel tulid tuhanded inimesed ehitamisel olnud rahvusraamatukogule kaableid paigaldama.
1. juuli – Tallinnas Draamateatri ees algas ERSP korraldatud pikett, kus nõuti poliitvangide (Enn Tarto, Mart Niklus jt) vabastamist.
12. juuli – Mart Niklus vabanes vanglast ja naasis Eestisse.
12. juuli – Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 heiskas Suurele Munamäele sinimustvalge, mille võimud kohe maha võtsid, kuid 15. juulist jäi see siiski lehvima.
14. juuli – Tallinnas asutati Miina Hindi juhtimisel Eesti Demokraatlik Liikumine'88 (EDL'88).
19. juuli – Jevgeni Kogani eestvedamisel asutati Tallinnas Eesti NSV töötajate internatsionaalne liikumine.
26. juuli – asutati Tallinna Sõltumatu Malev, et taastada vabadussõja monumente ja skautide liikumine.
10. august – Rahva Hääl avaldas Molotovi-Ribbentropi pakti salajased lisaprotokollid.
16. august – Tallinnas vanas Poliitharidusmajas toimus Interliikumise vormiline asutamiskoosolek.
20. august – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimese avaliku väljakutsena kommunistlikule parteile.
23. august – toimus teine Hirvepargi miiting, mille korraldasid ühiselt ERSP, MRP-AEG, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liiga, EDL'88, Eesti Kristlik Liit, Rahvusliku Sõltumatuse Liiga ja Tallinna Sõltumatu Malev; samal päeval kõneles Rahvarinde kutsel Tallinna linnahallis Moskva professor Juri Afanasjev.
25. august – Eesti Roheline Liikumine nõudis linnahallis toimunud avalikul koosolekul valitsusjuht Bruno Sauli tagandamist.
26.–28. august – toimus esimene Rock Summer Tallinna lauluväljakul.
8. september – Isemajandava Eesti üle peetud vaidluste tulemusel sai plaanikomitee esimeheks Rein Otsason.
30. november – konkureerivatel koosolekutel Tallinnas lõid üleliidulised tehased Töökollektiivide Ühendnõukogu (eesotsas Vladimir Jarovoiga) ja Eesti ettevõtted Eesti Töökollektiivide Liidu (eesotsas Ülo Nugisega).
1. detsember – taastati Eesti Üliõpilaste Selts.
7. detsember – algatati Eesti Rohelise Partei loomine.
10. detsember – Tartus peetud rohelisel foorumil sai Eesti Rohelise Liikumise esimeheks Toomas Frey.
28. detsember – Melbourne'is alanud ESTO'88 päevadel sai esimest korda ESTO-päevade ajalos osaleda ka Eestist saabunud delegatsioon.