Šilutė

Šilutė (leedu^ⓘ) (endine nimi Šilokarčiama) on linn Leedus, Šilutė rajooni ja Šilutė valla halduskeskus.

Šilutė
leedu Šilutė
Šilutė lipp Šilutė vapp
Elanikke: 16 200 (1.01.2023)[1]
Koordinaadid: 55° 21′ N, 21° 29′ E

Šilutė asub Kaliningradi oblasti piiri lähedal Läänemere rannikumadalikul Väike-Leedus viie tee ristmikul. Teed viivad linnast põhja Klaipėdasse, itta Tauragėsse, kakku Sovetskisse, edelasse Rusnėsse ja loodesse Kintaisse. Linna läbib Klaipėda–Sovetski raudtee.

Šilutės on arenenud infrastruktuur. Seal on harrastusteater, muuseum, 3 kirikut, mõned hotellid ja palju kohvikuid, restorane ning baare. Üks vanemaid ettevõtteid selles piirkonnas on 1842 asutatud või- ja juustutööstus Šilutės Rambynas. Šilutės Durpės (asutatud 1882) ekspordib aastas umbes 50 000 m³ turvast. Šilutės Baldai (asutatud 1890) toodab mööblit. Märksa nooremad ettevõtted toodavad jõusööta, liha ja alkoholi.

Investeeringute suurendamiseks on kohalik omavalitsus investoritele kehtestanud maamaksusoodustused.

Šilutė sõpruslinnad on Emmerich Reini ääres (Saksamaa), Ljungby (Rootsi), Nakskov (Taani), Ostróda (Poola) ja Slavsk (Venemaal Kaliningradi oblastis).

Ajalugu

Esimest korda mainiti Šilutėt 13. sajandil. Tema saksakeelne nimi Heydekrug tuleb tema asukohast poolel teel Memeli ja Tilsiti vahel, kus paiknes rändurite jaoks kõrts: "Heyde" tähendab 'nõmm' ja "krug" on arhailine sõna kõrtsi kohta.

1511 ostis Georg Tallat kõrtsi koos ümbritseva maa ja kalastamise õigusega ning avas kalaturu, mis sai kuulsaks. 1550 rajati kõrtsi lähedale kirik. Nende ümber tekkis asula, mis 1721 ja 1725 taotles linnaõigusi, kuid ei saanud neid Memeli ja Tilsiti vastuseisu tõttu. XVIII sajandil kasutasid Preisimaal elavad leedulased asula kohta nimekuju Szillokarszmo.^[2] 1910 liideti asulaga kolm naaberküla Werden (Verdainė), Szibben (Žibai) ja Cynthionischken (Cintjoniškiai), kuid linnaõigusi ei saanud ta endiselt.

Pärast Esimest maailmasõda ja Saksamaa territooriumi jagamist Versailles' rahulepingu järgi jäi Šilutė 1920 Suursaadikute konverentsi haldusalasse. 1923 liitis Leedu Memeli territooriumi enda riigi koosseisu. 1939 nõudis Saksamaa pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist Memeli territooriumi tagasi. Ühtlasi läks ka Šilutė Saksamaa koosseisu; see andis talle aastal 1941 linnaõigused. Teise maailmasõja ajal 1943–1944 paiknes linnas Saksamaa kõige põhjapoolsem sõjavangide laager, kus paiknesid inglastest ja ameeriklastest vangid. 1945 anti Memeli territoorium koos Šilutėga Leedule tagasi.

Linn oli aastal 2011 Leedu kultuuripealinnaks.

• 
  Šilutė luteri kirik
• 
  Šilutė
• 
  Šilutė
• 
  Šilutė

Tuntud elanikke

Katharina Szelinski-Singer

• Reinhard Dullien – saksa jurist
• Rudolf Gopas – Uus-Meremaa kunstnik
• Cornell Borchers – saksa näitleja
• Dietrich von Hein – saksa veterinaar
• Erich Berschkeit – Saksa poliitik
• Hermann Sudermann – saksa kirjanik
• Hugo Scheu – saksa folklorist ja metseen
• Katharina Szelinski-Singer – Saksa skulptor
• Doris Nefedov-Alexandra – Saksa kitarrist ja helilooja
• Darius Sirtautas – leedu korvpallur
• Rimas Girskis – leedu korvpallur
• Raimondas Rumšas – leedu jalgrattur
• Mindaugas Timinskas – leedu korvpallur
• Deividas Dulkys – leedu korvpallur
• Evaldas Petrauskas – leedu poksija
• Remigijus Valiulis – leedu jooksja

Viited

1. Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
2. Dietrich Lange: Geographisches Ortsregister Ostpreußen einschließlich des Memelgebietes, des Soldauer Gebietes und des Reg.-Bez. Westpreußen (1919-1939)

Välislingid

• Linna ajalugu (saksa keeles)
• Linn portaalis Vietoves.lt