Zygmunt I

Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506. aastast kuni surmani. Ta pärines Leedu Jagelloonide dünastiast.

Zygmunt I valitsejatiitel oli

„Kõrgeauline Valitseja, Poola kuningas ja Leedu, Vene ja Preisi suurvürst, Žemaitija ja teiste valitseja“

Zygmunt I
Sünniaeg	1. jaanuar 1467
Surmaaeg	1. aprill 1548 (81-aastaselt)
Abikaasa(d)	Bona Sforza
Autogramm

Zygmunt I Vana

Ta pärines Leedu Jagelloonide dünastiast.

Elulugu

Zygmunt oli Kazimierz IV ja Austria Elisabethi poeg. Zygmunt ema oli Böömimaa ja Ungari lastetuna surnud kuninga Ladislaus Postumuse õde ja Zygmunt taotles seetõttu endale neid kaht trooni. Elisabethi vanim poeg (Ulászló II), Zygmunti vanim vend valitigi mõlema riigi kuningaks.

Noorus

Zygmuntil oli 12 õde-venda, kellest neli venda ja kolm õde olid vanemad ning üks vend ja neli õde nooremad. Tema vanim vend Ulászló II valiti algul Böömimaa ja siis Ungari kuningaks ning 1526 suri tema sugu meesliinis välja. Vanuselt järgmine vend Püha Kasimir suri vallalisena 1484. Kolmas vend Jan I valitses Poolat 1492–1501 ja suri järglasteta. Neljas vend Aleksander valitses Poolat 1501–1506 ja suri lasteta. Vanim õde Jadwiga oli abiellunud Baieri hertsogi Georgiga, kuid 1506. aastaks olid nad mõlemad surnud, jättes endist maha kaks tütart, kel polnud õigust hertsogiriiki pärida. Vanuselt teine õde Zofia oli abielus Brandenburgi markkrahvi Friedrichiga ja sellest abielust sündis 17 last, kellest 1506. aastaks oli 13 elus. Noorem vend Fryderyk Jagiellon oli Gniezno peapiiskop ja kardinal. Noorem õde Anna oli Pommeri hertsogi Bogislaw X abikaasa, noorem õde Barbara oli abielus Saksimaa hertsogi Georgiga ja noorem õde Elżbieta oli abielus Legnica hertsogi Fryderyk II-ga. Üks vanem ja üks noorem õde surid lapseeas.

Zygmunt valitsejana

1499–1506 valitses ta Głogówi hertsogkonda, aga pärast tema kuningaks saamist läks see maa-ala Böömimaa koosseisu, algul sisuliselt ja 1544 ka formaalselt. Viimane Głogówi hertsog (sisuliselt mitte enam iseseisev) oli 1540–1544 Zygmunti noorima õe Elżbieta mees Fryderyk II.

Zygmunt I Vana

Zygmunt suurvürstina

Zygmunt I oli mures Habsburgide ja Venemaa tihedate sidemete pärast, sest need kaks suurriiki võisid teda kahelt poolt korraga rünnata. Selle takistamiseks sõlmis ta Prantsusmaa kuninga François I-ga 1524 liidu, aga see liit lõppes juba järgmisel aastal, kui François Pavia lahingus Saksa-Rooma keisri Karl V kätte vangi langes.

1525 lõppes Poola sajanditepikkune vaen Saksa orduga, kui ordumeister Albrecht von Hohenzollern võttis vastu luteri usu, sekulariseeris ordu ja kuulutas selle Krakówi lepinguga ilmalikuks hertsogiriigiks Poola ülemvõimu all. Ühtlasi läänistas Zygmunt Preisimaa Albrechtile ja tema vendadele.

1526 suri Masoovia hertsog Janusz III järglasteta. Tema lähim sugulane oli tema õde Anna, keda kohalikud aadlikud tahtsid Masoovia hertsoginnaks kuulutada, aga Zygmunt annekteeris Masoovia. Konflikt lahenes 1537, kui Zygmunt sundis Anna ja tema abikaasa vanduma, et nad loobuvad kõigist õigustest Masooviale.

Zygmunt pooldas rahumeelset kooseksisteerimist Krimmi khaaniriigiga, aga ta ei suutnud piiritülisid täielikult lõpetada.

Zygmunt ja tema teine abikaasa Bona Sforza olid renessansikultuuri patroonid ja nende võimu ajal lõi see stiil nii Poolas kui Leedus õitsele.

Isiklikku

Zygmunt abiellus esimest korda Ungari aadliku Barbara Zápolyaga, kes ema poolt oli poolakas, Barbara vanem vend sai hiljem Ungari kuningaks. Sellest abielust sündis kaks tütart, enne kui Barbara 1515 20-aastaselt suri. Üks tütar Anna suri 5-aastaselt, teine, Jadwiga, abiellus Brandenburgi kuurvürsti Joachim II-ga. Jadwigat kosis ka Rootsi kuningas Gustav I, aga Zygmunt keeldus, sest Gustav sai katoliku kirikuga halvasti läbi.

Teiseks abiellus Zygmunt 1518 Milano hertsogi Gian Galeazzo Sforza tütre Bona Sforzaga. Bona õed-vennad olid noorelt surnud, surnud oli ka tema isa. 1524 päris Bona oma ema surma järel Bari hertsoginna ja Rossano vürstinna tiitli, ühtlasi pretendeeris ta Jeruusalemma kuninga tiitlile. Siiski pole teada, et ta oleks iseend Jeruusalemma kuningannaks nimetanud, küll aga kutsusid kõik Poola kuningad tema järel kuni Jan II Kazimierz Wazani end Jeruusalemma kuningateks.

Zygmunti ja Bona abielust sündis kuus last, kellest noorim suri oma esimesel elupäeval, aga ülejäänutest (poeg ja neli tütart) said kaks kuningaks ja kaks kuningannaks. Vanim tütar Isabella abiellus Zygmunti esimese naise Barbara vanema venna János Zápolyaga ja sai Ungari kuningannaks. Poeg Zygmunt II August päris isalt Poola kuningatrooni, aga tal ei olnud lapsi. Tütar Zofia abiellus Brunswick-Lüneburgi hertsogi Heinrich V-ga, kuid lapsi ta ei saanud. Pärast Zygmunt II surma valiti Poola kuningaks Zygmunt I kolmas tütar Anna, aga temagi ei saanud lapsi. Noorim tütar Katarzyna abiellus Rootsi kuninga Johan III-ga ja temast põlvnesid nii Poola kui Rootsi kuningad.

Zygmunt I-l oli oma armukese Katarzyna Telniczenkaga samuti kolm väljaspool abielu sündinud last, poeg ja kaks tütart, kes kõik said täiskasvanuks. Lapsed sündisid enne esimest abielu.

Vaata ka

• Valgevene valitsejad

Välislingid

• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust

Eelnev: Aleksander	Leedu suurvürst 1506–1548	Järgnev: Zygmunt II August
	Poola kuningas 1506–1548