Wagneri grupp (vene keeles Группа Вагнера, inglise keeles Wagner Group) on 2014. aastal Venemaal asutatud paramilitaarne organisatsioon,[8][9] mis on konfliktides toetanud Venemaa relvajõude, Ukraina territooriumil loodud separatistliku Novorossija relvajõude, Süüria relvajõude ja Sudaani relvajõude.
Asutamisest alates on üksuse võitlejad osalenud mitmes relvakonfliktis, sealhulgas Süüria ja Sudaani kodusõjas ning Donbassi sõjas.[10][2][11][12][13][14][15][16][17][18][19][20][21][22]
Wagneri grupi komandör oli alates formeeringu loomisest mais 2014 kuni hukkumiseni augustis 2023 Dmitri Utkin.
Hiljemalt 22. veebruaril 2018 ilmusid Venemaa meedias kujutised Luhanskis püstitatud mälestussambast "Vene vabatahtlikele". Samasugune mälestusmärk on püstitatud ka Süürias Palmyras.[23]
Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse viis Wagner 2022. aastal läbi ulatuslikku värbamiskampaaniat Venemaa vanglates. Wagneriga liitunud vangide arv pole teada. Venemaa meediaväljaanne Mediazona on aga teatanud, et selle aasta septembris ja oktoobris olevat vangide arv Venemaal vähenenud 23 000 inimese võrra, kuid pärast seda vähenemine lakkas.[24]
Jevgeni Prigožin tunnistas viimaks 2022. aasta septembris, et Wagner on tema asutatud sõjaline organisatsioon.[25] 4. novembril 2022 avati Peterburis ametlikult Wagneri esimene peakorter Venemaal – PMC Wagner Center[26].
Pärast 24. juunil 2023 korraldatud mässu ja Wagner Grupi tegevuse lõppu Venemaal tunnistas Putin esmakordselt, et Wagneri eraarmee ülalpidamiseks eraldati riigi eelarvest sadu miljardeid rublasid.[27] Wagneri grupi edasine saatus on lahtine.[28] Juulis 2023 siirdus osa Wagneri grupi liikmeid Valgevenesse ja jätkas seal tegevust.
Wagneri grupi esimeseks operatsiooniks Ukraina territooriumil peetakse Ukraina sõjaväeosade hoonestu hõivamist Krimmis 2014. aastal.[29] 2014. aasta esimesel poolel, pärast Krimmi annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt, ühines umbes 300 Wagneri grupi võitlejat Donbassi separatistidega ja võitles Igor Strelkovi juhtimisel. Palgasõdurid võtsid osa lahingutest Luhanski lennujaama pärast ja seejärel kõrvaldasid populaarsed separatistide välikomandörid (Mozgovoi ja Bednov), kes olid Venemaale ebasoovitavad.[30] 7. oktoobril 2017 teatas Ukraina julgeolekuteenistus, et Wagneri rühmituse võitlejad osalesid Donbassi konfliktis alates 2014. aastast. SBU andmetel on nad seotud Ukraina sõjaväe transpordilennuki Il-76MD allatulistamisega (hukkus 49 inimest), Luhanski lennujaama tormirünnakuga ja lahingutegevusega Debaltseve piirkonnas.[31]
2015. aasta oktoobris viidi osa Wagneri grupi võitlejatest Süüriasse, enne ametlike Venemaa baaside ilmumist sinna. Laiaulatuslikud kokkupõrked ja inimkaotused said alguse 2016. aasta veebruari paiku, kui Palmyra vabastati ISIS-est. RBC andmetel mängisid linna vabastamisel suurt rolli Wagneri rühmituse võitlejad.[32] Wall Street Journal hindas kontingendi suuruseks 1000 sõjaväelast. Ajakirjanduslikud allikad kinnitavad, et Wagner grupp saadeti Palmyra raskeimatesse piirkondadesse ning pärast neid tulid Vene maaväeüksused, seejärel Süüria regulaarväed.
Rühmituse kaotused 2015. aasta sügisest 2016. aasta kevadeni olid umbes 32 hukkunut ja umbes 80 raskelt haavatut, 2017. aastal vähemalt 40–60 hukkunut ja kolm korda rohkem haavatuid.[33]
7. veebruaril 2018 meedias avaldatud teadete kohaselt jäi Süürias, Khashami linna lähedal Deir ez-Zori provintsis Ameerika vägede raketitule alla[34] ameeriklaste kaitse all olnud Süüria Demokraatlike Jõudude kurdide baasi rünnanud Süüria vägede ja wagnerlaste rühmad[35][36], kellest jäi sõjaväljale kümneid langenuid.[37]
Wagneri grupi palgasõdurid saabusid Kesk-Aafrika Vabariiki 31. märtsil 2018. aastal. Kesk-Aafrika Vabariigil, mis on üks vaesemaid riike maailmas, on märkimisväärsed teemantide, kulla ja uraani varud.[38] Wagneri võitlejad kaitsesid Faustin-Archange Touadéra režiimi mässuliste eest, kes ründasid regulaarselt pealinna Banguid. Ühe opositsiooniliidri Ali Ahmadou sõnul olid "venelased riigi üle võtnud: nad valvavad piire, nad on kõikjal, kus on väärtuslikke ressursse".
28. juulil 2018 asusid kolm sõltumatut Venemaa ajakirjanikku (ajakirjanik Orhan Džemal, operaator Kirill Radtšenko ja režissöör Aleksandr Rastorgujev) filmima uurivat dokumentaalfilmi “Wagneri grupi” kohta ning 30. juulil nad tapeti.[39]
2019. aastal avaldas telekanal Present Time Ukraina julgeolekuteenistuse dokumentide põhjal uurimise, mille kohaselt Jevgeni Prigožiniga seotud firma M-Finance LLC maksis palka Kesk-Aafrika Vabariiki saadetud sõjaväespetsialistidele.[40] Venemaa võimud tunnistasid ametlikult venelaste saatmist Kesk-Aafrika Vabariiki 2018. aasta märtsis, teatades, et kohalikke sõjaväelasi saadeti koolitama 5 sõjaväe- ja 170 tsiviilinstruktorit.
3. mail 2022 avaldas Human Rights Watch raporti, et Wagneri grupi Vene palgasõdurid osalesid Kesk-Aafrika Vabariigis tsiviilisikute tapmises ja piinamises.[41] Mainitakse 12 tsiviilisiku tapmist Bossangoas 21. juulil 2021, piinamist ja vangistamist ebaseaduslikes vanglates Alindaos juunis–augustis 2021, veresauna Aigbados vähemalt 65 inimesele 2022. aasta jaanuaris. ÜRO töörühm juhtis oma raportis tähelepanu sellele, et wagnerlased ei teinud paljudel juhtudel isegi katset eristada tsiviilisikuid võitlejatest ja tapsid kõiki valimatult.
2020. aasta mais avaldasid mitmed uudisteväljaanded teavet ÜRO Liibüa sanktsioonide komitee seiremissiooni aruandest, mille kohaselt toetas kuni 1200 Wagneri palgasõdurit Khalifa Haftari vägede pealetungi Tripoli rahvusliku kokkuleppe valitsuse sõjaväelaste vastu. Aruandes märgiti, et Vene palgasõdurid on Liibüas tegutsenud alates 2018. aastast, "pakkudes tehnilist tuge sõjaväesõidukite remondil ja osaledes lahingutegevuses". Samuti tegutsedes suurtükiväe tule jälgijatena, snaipritena ning nõustades vastutegevust. Vastutasuks saadi juurdepääsu eest toorainele, eelkõige naftale.[42] 2021. aasta detsembris teatas Liibüa ülemnõukogu esimees, et riigis tegutseb Wagneri grupist üle 7 tuhande võitleja ja neil on Gardabiya lennubaasis 30 reaktiivlennukit.[43]
Valgevenes Minski lähedal võeti 29. juulil 2020 kinni 32 Vene erasõjaettevõttesse Wagner kuuluvat võitlejat,[44] kes pärast presidendivalimisi vabastati.
Hiljem selgus, et sellega rikuti ära Ukraina luure operatsioon, mille eesmärgiks oli arreteerida Ukrainas 2014-2015 aastal sõjakuritegusid toime pannud isikud, kes moodsustasid suurema osa antud grupist.[45]
Ukrainasse toimunud Venemaa sissetungil 2022. aasta veebruaris osalesid ka Wagneri grupi palgasõdurid: teistes väeüksustes, samuti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi mõrvakatses (6. märtsi 2022 seisuga väidetavalt kuni kolm atentaati). Kanada kehtestas 4. märtsil sanktsioonid grupile.[46] Sanktsioone grupi liikmete vastu nõuti ka Ameerika Ühendriikide Senatis.[47]
Pikemalt artiklis Wagneri mäss
23. juunil 2023 aastal korraldas Prigožini juhitud Wagner Venemaal mässu, mille käigus jõudsid Wagneri väeosad Moskva oblasti piirile.[48] Valgevene presidendi Alaksandr Łukašenka vahendusel peetud läbirääkimistel saavutas Prigožin 24. juunil (seni avaldamata sisuga) kokkuleppe Vene võimudega, mis lõpetas mässu. Vastavalt kokkuleppele suundus Prigožin koos osaga Wagnerist 25. juunil Valgevenesse ja jätkas tegevust seal. Lepingu järgi võivad Wagneri võitlejad soovi korral asuda ümber Valgevenesse, sõlmida lepingu Venemaa kaitseministeeriumiga või lihtsalt naasta oma perekondade juurde.[49][50]
Juulis 2023 siirdus osa Wagneri grupi liikmeid Valgevenesse Assipovitši lähistele püstitatud laagrisse. Valgevene võimude väitel alustasid nad seal Valgevene relvajõudude väljõpetamisega.[51][52][53][54] Piiride julgeoleku tugevdamiseks saatsid Leedu ja Poola juuli teises pooles piiridele täiendavaid jõude.[55][56][57][58][59][60][61][62] Augustis registreeris Wagner end Valgevenes haridusliku organisatsioonina.[63]
Peale Jevgeni Prigožini surma lennuõnnetuses 23. augustil 2023 lõpetas Wagneri grupeering ametlikult tegevuse. Selle endisel liikmed liitusid erinevate relvaformeeringutega. Osa endiseid Wagneri liikmeid liikus rahvuskaardi alla ja jõudis Ukrainasse, teised aga liideti kaitseministeeriumi ja julgeolekuagentuuride käsutuses olevate organisatsioonidega nagu Redut. Osa Wagneri liikmeid jõudis tšetšeenide Ahmati grupeeringusse.[64]
Eesti Riigikogu kuulutas Wangeri erasõjafirma terroristlikuks organisatsiooniks 18. oktoobril 2022. [65]
OSCE Parlamentaarne Assamblee kuulutas 4. juulil 2023 Wagneri terroristlikuks organisatsiooniks ja Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks. [66]
- Gruz 200 (Г200)
- Jevgeni Prigožin
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
