Vaali on küla Järva maakonnas Järva vallas. Küla lähistel voolab Vaali peakraav ja asetseb Vaali soo.
| Vaali | |
|---|---|
Pindala: 31,2 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 24 (31.12.2021)[2]
| |
|
EHAK-i kood: 8803[3] | |
| Koordinaadid: 58° 51′ N, 25° 58′ E | |
  | |
 |
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koigi valda. Sajandeid kuulus ta Koeru kihelkonda[4].
Kohanimekäändeks on "Vaalisse".[4]
Vaalile lähimad külad on põhjas Valila ja Merja, kagus Jõeküla, lõunas Päinurme, edelas Lähevere ja loodes Silmsi. Muudest kohtadest on lähemad põhjas Linnaküla, kagus Pädaniku, lõunas Lilleküla, läänes Sigapusma ja loodes Silmsisoo.[5]
Paiga algne nimi on Majavere. 1474 esmamainiti küla kujul Mayyafer ja veel 1850 nimetati mõisa nimega Meifer.[4]
Küla on kuni 19. sajandi lõpuni nimetatud ka Ohuvereks. Näiteks on seda 1586 kirjutatud kujul Palla Over ja 1712 kujul Ohoffer. Küla põhjapoolset osa on kutsutud ka Metsataguseks.[4]
Küla asemele rajati enne 1596. aastat mõis, mida omaniku Metstackeni järgi kutsuti ka Metsataga mõisaks, näiteks 1694 esines see kujul Metsake ja 1850 kujul Metsataggo. Alates 1634 oli see Müüsleri mõisa kõrvalmõis. 17. sajandi lõpuks sai see Päinurme mõisa kõrvalmõisaks, aga Põhjasõja tulemusel taandarenes lihtsaks külaks.[4]
1782. aastaks oli külla uuesti rajatud Metsataga ehk Majavere karjamõis, mis arenes 19. sajandi alguseks omaette mõisaks ja sai 1875 koguni rüütlimõisaks. Mõis sai nime omanike Wahlide järgi ja selle mugandamise tulemusena tekkiski küla praegune eestikeelne nimi. Vaali mõisa nimetati 1858 Wahlhof, kuid 1883. aastast pärineb nimekuju Waalimöis.[4]
1905. aasta sügisel tehti Vaali külas 1905. aasta revolutsiooni käigus nn Vaali vabariigis esimene katse luua Eesti Vabariiki.[6] Katses osalenud Hans Anton Schultz, Mart Jürmann, Voldemar Jürmann ja Johan Stamm hukati karistussalklaste poolt 24. detsembril 1905 Koerus.
1920. aastatel rajati mõisa maadele asundus, mis 1950. aastateks liideti Vaali külaga.[4]
Vaali küla alla arvatakse ka endine Pädaniku asundus, mis rajati 1920. aastatel Aruküla mõisa Pädaniku karjamõisa maadele. Kuid juba 1590 on nimetatud talu Peddenick.[4]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
