From Wikipedia, the free encyclopedia
Müüsleri mõis (saksa keeles Seinigal) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.
Müüsleri mõis rajati 17. sajandi alguses ja selle esimene omanik oli Woldemar Fahrensbach.
1634. aastal ostis Anna Schrapffer Müüsleri mõisa 6500 riigitaalri eest ja 1641. aastal läks see tema tütrele Annale.
1669 ostis mõisa Cord Meusler, kelle nimest tuleb ka mõisa eestikeelne nimi. Tallinna bürgermeister (1678–1684) Coort Muesler andis mõisa koos 5000 riigitaalriga kaasavaraks tütar Annale, kui see abiellus Rootsi sõjaväe kapteni Albrecht Blanckenhageniga (sündinud 1665)[1].
Perekonnasidemete kaudu omandas 1760. aastal mõisa Leedus sündinud kindralmajor ja Püha Anna ordeni kavaler Karl Gebhard von Schilling (1719–1779), kes abiellus 1760. aastal Müüsleri mõisniku Hermann Adrian von Römeri (surnud 1756) lese ja mõisa pärija Helena Charlottega (sündinud Tiesenhausen, 1721–1771) ja kelle isalt omandasid nad ka Orina mõisa.
.jpg)
Kindralmajori umbes 2,5 meetri kõrgune hauaepitaaf asub Järva-Jaani kiriku lõunapoolsel välisseinal. Seejärel oli mõisnikuks nende poeg meeskohtunik Fabian Wilhelm von Schilling (1761–1831) ning hiljem tema poeg Rüütelkonna sekretär ja maanõunik Alexander von Schilling (1803–1866) ja tema poeg kihelkonnakohtunik Gustav von Schilling (1839–1909).
Gustav von Schillingu tütre Anna von Schillingi (1882–1922) abikaasaks sai 1905. aastal Koogu mõisniku poeg, jurist ja poliitik Carl Schilling (1872–1941), kes pärast Eesti iseseisvumist töötas SBE (Saksa Balti Erakonna) ja SRVB (Saksa-Rootsi valimisbloki) esindajana Eesti Vabariigi II–V Riigikogu koosseisus. Schillingite kätte jäi mõis 1919. aasta võõrandamiseni.
Pikk ühekorruseline härrastemaja rajati 18.–19. sajandi vahetusel, 19. sajandi teisel poolel ehitati hoone parempoolne ots kahekorruseliseks.
Pärast võõrandamist asus mõisahoones kool.
1941. aastal sai hoone sõjas kannatada ja muutus varemeiks. Tänapäeval on säilinud vaid üksikud müürilõigud.
Mõisapargis asub Kilplala.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
