Theodor Tallmeister

Theodor-Aleksis Tallmeister (9. aprill 1889 Tartu – 3. veebruar 1947 Uppsala) oli eesti kirikuõpetaja, nn liberaalse ehk kultuur- või uusprotestantliku kristlusemõistmise eestkõneleja maailmasõdadevahelises Eestis.

Elulugu

Theodor Tallmeister sündis Tartus käsitöölise ja kaupmehe peres. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Aleksandri gümnaasiumi ning jätkas õpingud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Prooviaastal oli ta Helme ja Tartu Pauluse koguduses. Õpetajaeksami sooritas kirikuvalitsuse juures Riias 1911. aastal, ordinatsioon (ametisse kutsumine ja seadmine) toimus 30. juunil 1912 Tartu Maarja kirikus.

Aastatel 1912–1913 oli ta Võru praostkonna asetäitja õpetaja. 1914–1919 oli ta Riia Jakobi (eesti) koguduse adjunkt ja õpetaja. 1914–1915 toimetas ta Riia Eesti Koguduse Lehte ja oli Riia Tööstuskoolis õpetaja.

Th. Tallmeister oli EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja (1917–1944), üks Protestantliku Ühingu asutajaid ning toonase kõrgetasemelise laiemale lugejaskonnale mõeldud eestikeelse teoloogiaajakirja Protestantline Ilm peatoimetaja (ilmumisaastad 1923–1940; 1935–1940 oli nimekuju Protestantlik Maailm). Tallmeister oli ajakirja kaasautor, aga tema tõlkes ilmusid seal näiteks ka endise Tartu Ülikooli usuteaduskonna kasvandiku ja 20. sajandi alguse ühe silmapaistvaima teoloogi Adolf von Harnacki ülipopulaarsed loengud Kristluse olemusest. 10. oktoobril 1928 heitis Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku konsistoorium ta vaimulikust seisusest välja^[1].

Aastal 1917 oli Th. Tallmeister Riia linnavolinik ja 1919 Eesti Vabariigi diplomaatiline esindaja ja konsul Läti valitsuse juures. Ta kuulus 1926–1937 Riigikogu II, III, IV, ja V koosseisu ja 1934. aastast Tallinna linnavolikokku.

Th. Tallmeister oli kõrgelt hinnatud jutlustaja ning täitis ka mitmeid üldkiriklikke ülesandeid. Ta oli kirikukogu ja majandusnõukogu juhatuse liige, kodukorra komisjoni esimees, seaduste läbivaatamise ja väljatöötamise komisjoni, ülemkirikukohtu ja majandusnõukogu liige.

1944. aastal põgenes Theodor Tallmeister Rootsi, kus tegutses vaimulikuna Södertälje põgenikelaagris ja 1946. aastast lühikest aega Uppsala eesti koguduses.

Isiklikku

Tema poeg Viktor Tallmeister (hukati 1941) oli jurist, teine poeg Eugen oli arst.

Tunnustus

• 1926 – Tallinna Püha Vaimu koguduse antud kuldametirist

Valik teoseid

• "Mis ütleb usk ilma ja elu tekkimisest: kõne (...) "Estonia" kontsertsaalis Tallinnas 21.IV. 20.", (Tallinn : J. H. Gressel), 1920
• "Friedrich Nietzsche ja ristiusk: kõne, pidanud (...) "Estonia" kontsertsaalis Tallinnas, 17. weebruaril 1921 (...) Theodor Tallmeister", Kristliku Kultuuri ja Ilmawaate Edendamise Selts, (Tallinn : J. ja A. Paalmann), 1921
• "Rooma paavsti ja "tõsiste luterlaste" hingesugulus", Protestantiline Ilm 3/1925 (uuesti avaldatud internetiportaalis "Meie Kirik"
• Wõitlus edumeelsuse ja tagurluse wahel Eesti kirikus: Wastuseks konsistooriumiliikmele prof. H.B. Rahamäele, Tallinn: Protestantline Ühing, 1927
• Nõudke jäädavat rooga: valik jutlusi, koostanud J. Aunver; kujundanud O. Paju, Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, 1965

Viited

1. Tallmeister vaimulikust seisusest välja. Kaja, 20. november 1928, nr. 273, lk. 3

Kirjandus

• Rita Puidet, "Ainus autoriteet on Jumala Sõna", Eesti Kirik 13/2004
• Riho Saard, Kultuurprotestantismi ja teoloogilise liberalismi ajalugu Eestis, Tallinn 2008 (monograafia keskendub kahe maailmasõja vahelisele perioodile)

Välislingid

• Theodor Tallmeister Eesti biograafilises andmebaasis ISIK