Tatjana Hallap

Tatjana Hallap (sünninimega Tatjana Sari; 18. veebruar 1928 Tallinn – 17. märts 2015 Tallinn) oli eesti tõlkija.

Tatjana Hallap lõpetas 1951. aastal Tartu Riikliku Ülikooli prantsuse filoloogina.^[1] Ta töötas 1950–1953 TRÜ Raamatukogus ja 1953–1965 ENSV TA Raamatukogus. 1986–1991 oli ta kirjastuse Eesti Raamat tõlkeilukirjanduse vanemtoimetaja.^[1] Ta tõlkis eesti keelde palju kirjandust prantsuse keelest, vähemal määral ka hispaania keelest.

Tatjana Hallap suri 17. märtsil 2015 Tallinnas ja ta maeti 23. märtsil 2015 Liiva kalmistule^[2].

Ilmunud tõlkeid

Prantsuse keelest

• Charles Perrault, "Muinasjutud". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
• Charles Perrault, "Punamütsike". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
• Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 (mitu kordustrükki)
• Pierre Courtade, "Kõrgemad loomad". (Koos E. Sarvega.) Loomingu Raamatukogu 20, 1959
• Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne ehk kümme aastat hiljem." (Koos Henno Rajandiga.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960
• "Mõrtsukatöö Rue Morgue'il: valik kriminaalnovelle". (Koos Vidrik Kiviloga.) Loomingu Raamatukogu 45, 1961
• André Maurois, "Kulla needus". Loomingu Raamatukogu 35, 1963
• Georges Simenon, "Saint-Pholieni kiriku poodu. Leskemand Couderc". (Koos Merike Riivesega.) Tallinn: Eesti Raamat, 1976
• Voltaire, "Filosoofilised jutustused". Tallinn: Eesti Raamat, 1979
• Armand Lanoux, "Mesilasekarjus". (Värsid tõlkinud Ain Kaalep.) Tallinn: Eesti Raamat, 1981
• Alexandre Dumas, "Krahv Monte-Cristo". Tallinn: Eesti Raamat, 1987 (1. köide), 1988 (2. köide)
• Jean-Paul Sartre, "Kinnine kohus. Altona vangid". (Koos Eha Vasaraga). Tallinn: Eesti Raamat, 1989
• Molière, "Kodanlasest aadlimees. Arst vastu tahtmist". Tallinn: Perioodika, 1992
• Georges Simenon, "Maigret ja peata laip". Tallinn: Kupar, 1992
• Daniel-Henry Kahnweiler, "Minu galeriid ja minu kunstnikud: Francis Crémieux'le antud intervjuud. Tallinn: Kunst, 1993
• Henri Troyat, "Madame David". Tallinn: Kunst, 1994
• Voltaire, "Zadig. Candide". (Koos Merike Riivesega.) Tallinn: Perioodika, 1994
• Maurice Leblanc, "Härrasvaras Arsene Lupin". Tallinn: Valgus, 1995
• Gustave Flaubert, "Kolm juttu. Püha Antoniuse kiusamine". Tallinn: Perioodika, 1995
• Patrick Modiano, "Hämarate poodide tänav". Tallinn: Kupar, 1996
• Henri Troyat, "Katariina II (1729–1796)". Tallinn: Kunst, 1996
• George Sand, "Kuradimülgas. Leidlaps François". (Värsid tõlkinud Lauri Leesi.) Tallinn: Perioodika, 1997
• Prosper Mérimée, "Pärtliöö". Tallinn: Perioodika, 1997
• Henri Troyat, "Ivan Julm (1530–1584)". Tallinn: Kunst, 1998
• Georges Duby, "Katedraalide aeg: kunst ja ühiskond 980–1420". (Värsid tõlkinud Harald Rajamets). Tallinn : Kunst, 1999 (2. trükk 2007)
• Jean Cocteau, "Kohutavad lapsed. Orpheus. Inimese hääl. Kirjutusmasin". Tallinn: Perioodika, 1999
• Henri Troyat, "Aleksander I (1777–1825): põhjala sfinks". Tallinn: Kunst, 2000
• Émile Zola, "Pariisi kõht". Tallinn: Perioodika, 2002

Hispaania keelest

• "Vihm mere kohal: venetsueela novelle". Loomingu Raamatukogu 35, 1961
• Ricardo Güiraldes, "Don Segundo Sombra". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
• "Korallhobu: valimik kuuba novelle". (Koos Aita Kurfeldtiga.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
• Juan Goytisolo, "Mõõn". Loomingu Raamatukogu 11–13, 1964
• Joaquín Gutiérrez, "Sureme, Federico". Tallinn: Eesti Raamat, 1978
• Juan Rulfo, "Pedro Paramo". Loomingu Raamatukogu 14–15, 1979
• Pablo Neruda, "Tunnistan, et olen elanud: mälestused". (Värsid tõlkinud Kai-Mai Olbri.) Tallinn: Eesti Raamat, 1983
• Abel Posse, "Daimon". Loomingu Raamatukogu 36–39, 1983

Pere

Tatjana Hallapi abikaasa oli fennougrist Valmen Hallap (1928–1987), ta on Katrin Karisma tädi.^[1] Tiiu Hallap on tema tütar.^[viide?]

Viited

1. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 78.
2. http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Tatjana&filter_maetud_perenimi=Hallap&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=%5B%5D