George Sand

George Sand (prantsuse [ʒɔʁʒ sɑ̃d], kodanikunimega Amantine [ka Amandine] Lucile Aurore Dupin; 1. juuli 1804 Pariis – 8. juuni 1876 Nohant-Vic, Indre'i departemang) oli prantsuse kirjanik ja ajakirjanik.^[1][2]

George Sand (Nadari 1864. aasta dagerrotüüp)

Ta oli 1830.–1840. Inglismaal tuntum kui Victor Hugo või Honoré de Balzac,^[3] teda peeti üheks Euroopa romantismiajastu silmapaistvamaks kirjanikuks. Tal on 70 romaani kõrval üle 50 erineva teose, sealhulgas jutustusi, näidendeid ja poliitilisi tekste. Nagu tema vanavanaema Louise Dupin, keda ta imetles, propageeris George Sand naiste õigusi, kritiseeris abielu institutsiooni ja võitles konservatiivse ühiskonna eelarvamuste vastu. Teda peeti skandaalseks tema tormilise armuelu, meheliku riietuse ja meheliku pseudonüümi tõttu.

Looming

Sandi esmased kirjanduslikud katsetused valmisid koostöös kirjanikuga Jules Sandeau. Nad avaldasid ühiselt mitmeid lugusid, märkides autoriks Jules Sand. Ühiselt valmis ka Sandi esimene romaan "Rose et Blanche" (1831).^[4] Tema esimene iseseisvalt avaldatud teos "Indiana" (1822) kandis juba pseudonüümi George Sand.^[5]

George Sand (Charles Louis Gratia c. 1835)

27-aastasena oli Sand Euroopa populaarseim kirjanik^[6][7], püsides sel positsioonil oma eluajal ja ka pikalt pärast surma. 1836. aastal avaldati tema kirjutiste kogumik 24 köites.^[8][9] Tema elu jooksul avaldati neli erinevat kogumikku ta töödest.

Oma lapsepõlvekogemuste põhjal kirjutas Sand mitmeid romaane.^[10] Samuti avaldas romaani oma elust Chopiniga ning muid teoseid. Lisaks kirjutas ta muid autobiograafilisi teoseid ning teatritükke. Sand esitas sageli näidendeid oma väikses isiklikus teatris.^[11]

Eesti keeles

• "Kuradi mülgas". Prantsuse keelest tõlkinud August Andur. Tartu: Loodus, 1928.
• "Valentine". Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson (Kusta Mannermaa). Kujundaja Axel Bernhard Rossmann. Armastusromaanide sari. Tartu: Maret, 1938.
• "Consuelo". 2 köites. Prantsuse keelest tõlkinud Leili-Maria Kask. Kujundus: Paul Reeveer, Hendrik Vitsur, Väino Tõnisson (V. Tõntson). 2. köite lõpus Ott Ojamaa järelsõna ja märkused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961.
  • Teine trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1988
• "Väike Fadette". Prantsuse keelest tõlkinud Leena Toomasberg. Eessõna Lauri Leesi, kujundas Priit Rea. Tallinn: Perioodika, 1994
• "Kuradimülgas. Leidlaps François". Tõlkinud Tatjana Hallap, värsid tõlkinud Lauri Leesi. Tallinn: Perioodika, 1997
• "Krahvinna Rudolstadt". 2 köites. Prantsuse keelest tõlkinud Jaanus Õunpuu, kujundanud Piret Niinepuu. Tallinn: Ajaraamat, 1997-1998
• "Talv Mallorcal". Tõlkinud Krista Dudarenko. Kaanekujundus Taavi Torim, eessõna Ulvi Tüllinen. Tallinn: Pegasus, 2004.
  • Teine trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 2017. Kujundanud Tiina Sildre.
• "Angibault' mölder". Tõlkinud Anise Erenvert, kunstnik Piret Räni. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2005.

Romaane

• "Indiana"
• "Lelia"
• "Consuelo"
• "Krahvinna Rudolstadt"
• "Angibault' mölder"
• "Väike Fadette"