Alexandre Dumas romaan From Wikipedia, the free encyclopedia
"Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan.
Kolm musketäri | |
---|---|
Maurice Leloiri illustratsioon. | |
Originaali pealkiri | Les Trois Mousquetaires |
Autor | Alexandre Dumas |
Tõlkija |
Ormus Helken (1923) Tatjana Hallap (1957) |
Päritolumaa | Prantsusmaa |
Keel | prantsuse |
Sari | Seiklusjutte maalt ja merelt (1957) |
Žanr | ajalooline romaan |
Kirjastaja |
Baudry (originaal) Videvik (eesti keeles) |
Ilmumisaeg |
1844 (originaal) 1923-1924 (eesti keeles) |
Lehekülgi | 256 |
ISBN | ISBN 9985953495 |
Järgnev raamat | Kakskümmend aastat hiljem |
"Kolm musketäri" avaldati esialgu 1844. aastal järjejutuna peatükkide kaupa ajakirjas Le Siècle. Dumas kavandas, et iga peatükk oleks omaette tervik, aga seotud kogu sündmustikuga ning et peatüki lõpp oleks alguseks järgmisele peatükile.
Dumas väitis, et romaani aluseks on käsikirjad, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb teosel "Härra d'Artagnani, kuninglike musketäride esimese roodu kaptenleitnandi memuaarid" ("Mémoires de Monsieur d’Artagnan, capitaine lieutenant de la première compagnie des Mousquetaires du Roi"), mille autor on Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700) ning mille väidetavaks aluseks on d'Artagnani (Charles de Batz de Castelmore, d`Artagnani krahv) mälestused. Selle teose põhjal kirjeldas Dumas oma romaanis üksikasjalikult 17. sajandi Prantsusmaa eluolu ja kombeid. Ühtlasi leidis ta memuaaridest andmeid oma musketäridest kangelaste kohta, kelle prototüübid (lisaks Charles de Batz de Castelmore`le ka Armand de Sillègue d'Athos d'Autevielle, Isaac de Portau ja Henri d'Aramitz) on reaalselt eksisteerinud, nad kõik olid aadlikud ning musketärid. Kuna autor kasutas allikmaterjale võrdlemisi vabalt ega püüdnudki anda tõetruud pilti 17. sajandi ajaloolistest sündmustest, esinevad romaanis läbisegi ajaloolised faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised.
"Kolm musketäri" on kirjutatud koostöös Auguste Maquet'ga (1813–1888), kes aitas Dumas'd ka romaani järgede, "Krahv Monte-Cristo", "Must tulp" ning veel mitme romaani ja näidendite kirjutamisel. Maquet kirjeldas süžeed ja tegelasi oma mustandis ning Dumas kirjutas selle ringi, lisas värvika dialoogi ja üksikasju. Kirjastaja nõudmisel Maquet' nime aga tiitellehele ei pandud. Meeste koostöö lõppes 1851. aastal. Maquet kaebas seejärel Dumas' kohtusse, nõudes kaasautorlust ja autoritasusid, kuid õigust ei saanud.[1]
Romaani tegevustik leiab aset aastail 1625–1628 kuningas Louis XIII aegsel Prantsusmaal, mil on käimas kolmekümneaastane sõda ning riigi tegelik valitseja on kardinal Richelieu.
Romaani keskmes on noor gaskoonlane d'Artagnan, kes lahkub kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada kohta kuninglike musketäride kompaniis. Musketäride kapten de Tréville (Jean-Armand du Peyrer, krahv de Tréville (Troisville)) aga tema palvet ei rahulda ja soovitab uustulnukal alustada teenistust mõnes teises väeüksuses. Lahkudes kohtub d'Artagnan kolme tuntud musketäri Athose, Porthose ja Aramisega, kellega tal tekivad arusaamatused ning kes kõik eraldi kutsuvad ta duellile. Duelle aga ei peeta, sest neid üritavad arreteerida kardinali kaardiväelased, viidates kehtestatud duellide keelule. D'Artagnan ja musketärid ühinevad ning tõrjuvad koos kaardiväelaste rünnaku. Sellest saab alguse meeste sõprus ning nende deviisiks kujuneb "Üks kõigi ja kõik ühe eest!".
D'Artagnan üürib Pariisis korteri ning armub majaomaniku naisesse, kes töötab toatüdrukuna Prantsusmaa kuninganna Austria Anna juures. Siit saavad alguse d'Artagnani ja tema sõprade seiklused, kuna nad satuvad kuningakoja poliitiliste ja armuintriigide keerisesse, mille keskmes on ajaloolised isikud: armukade kuningas Louis XIII, kuninganna Anna ning kardinal Richelieu ja Buckinghami hertsog, kes mõlemad on Annasse armunud.
Romaanile on kirjutatud järjed:
Populaarse romaani alusel või selle ainetel on eri riikides toodetud üle 100 mängufilmi, telefilmi ja -seriaali, lisaks animafilmid.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.