Tallinna teletorn
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tallinna teletorn on teletorn Tallinnas Pirita linnaosas. Torni kõrgus on 314 meetrit.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Tallinna teletorn | |
|---|---|
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Tallinn, Eesti |
| Ehituse algus | 1975 |
| Ehituse lõpp | 1980 |
| Avamine | 11. juuli 1980 |
| Renoveeritud | 2007–2012 |
| Aadress | Kloostrimetsa tee 58a, Tallinn, EE 11913 |
| Omanik | Sihtasutus Tallinna Teletorn (hoonestusõigus) |
| Koordinaadid | 59° 28′ 16″ N, 24° 53′ 15″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Kõrgus | 314 m |
| Lifte | 2 |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | David Bassiladze, Juri Sinis |
| Ehitusinsener | Jevgeni Ignatov |
 | |
ENSV Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee Vabariikliku Raadio-Telekeskuse Tallinna teletorn valmis 1980. aasta Moskva suveolümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatiks ja ehitus oli osa programmist, kuid seda planeeriti juba enne olümpiamängude korraldusõiguse andmist Moskvale. Nurgakivi pandi paika 30. septembril 1975 või isegi viis päeva varem (25. septembril).[1] Torn avati ametlikult 11. juulil 1980. 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see renoveerimiseks suleti. Torn taasavati külastajatele 5. aprillil 2012.[2]
Teletorni arhitektid on David Bassiladze ja Juri Sinis, insenerid Vladimir Obõdov ja Jevgeni Ignatov. Ehituse töödejuhataja oli Aleksander Ehala.
Torn koosneb 190 meetri kõrgusest raudbetoontüvest ja sellele kinnitatud 124-meetrisest metalltornist. Torni all on kahekorruseline hoone seadmetele, vestibüülidele ja konverentsikeskusele. Torni läbimõõt on all 15,2 m ja seina paksus all on 50 cm. 140 meetri kõrgusel on torni läbimõõt 8,2 m. Ehitamiseks kulus 10 000 m3 betooni ja 1900 tonni terast. Torni kogumass on umbes 25 000 tonni.
Ideaaltingimustes saab signaali edastada kuni 90 km kaugusele.
Tallinna teletorni konstruktsioonierisused
Tallinna teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet. Teletorni projekti loojad olid NSV Liidu Sideministeeriumi Riikliku Projekteerimisinstituudi spetsialistid Moskvas. Projekti peainsener oli Jevgeni Ignatov, peakonstruktor Vladimir Obõdov, arhitektid Juri Sinis ja David Bassiladze.
Projekteerijatel oli kaks ülesannet, neil tuli valida teletorni konstruktsioon ja ehituskoht. Konstruktsiooniks valiti vabalt toetuv raudbetoonist alus koos terasest antenniosaga, üldkõrgusega 314 m. Raudbetoonist televisioonitorni sisemusse saab paigaldada kõik seadmed, ehitada vaateplatvormi koos restoraniga, kuhu võib tõusta tornis oleva kiirliftiga. Ideaaltingimustes võimaldab torni kõrgus edastada kvaliteetset raadio- ja televisiooniprogrammi 90 km raadiuses.
Koha valikul pidi arvestama kaugusega linna tihedasti asustatud elurajoonidest, et tagada saadete kvaliteetset vastuvõttu. Silmas peeti veel pinnasegeoloogiat, kaugust lennujaamast ja Tallinna siluetti. Teletorn otsustati ehitada kesklinnast 8 km kaugusele puhketsooni, botaanikaaia ja motoklubi lähedusse. Koha kõrgus on 23 m üle merepinna. Teletorn paistab üle ümbritseva maastiku. Torn on nähtav nii merelt kui ka linnast.
Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist. 150–182 m vahel asub torni ülaehitis, mille läbimõõt on 38 m. Seal asuvad vaateplatvorm, restoran ja kommertsraadiote aparaadiruum. All tornitüve ümber asub kahekorruseline alumine ehitis, mille läbimõõt on samuti 38 m. Seal asuvad tehnika- ja abiteenistusruumid.
Torni raudbetoonist vundamendiplaat, mille läbimõõt on 38 m ja paksus 2,5 m, asub 8,5 m sügavusel. Sellele plaadile toetub raudbetoonist tornitüvi, mille läbimõõt jalami juures on 15,2 m, 180 m kõrgusel 8,2 m. Tüve seina paksus on all 50 cm, üleval 35 cm, ja seda põhjusel, et torn püsiks stabiilne ka tugevate tormide puhul. Kuni 1967. aastani olid kõik Eesti kõrghooned projekteeritud nii, et peaksid vastu teise tuuletugevusrajooni tuulejõule, kuid võttes arvesse 1967. aasta tormi, mil tuule kiirus ulatus 42 m/s, arvestati torni projekteerimisel neljanda tuuletugevusrajooniga.
Torni kogumass on üle 20 000 tonni.[3] Torni raskuskese asub tornitüve jalami juures ja seepärast ei saaks ta ümber kukkuda isegi siis, kui vundamendiplaat asuks maapinnal.
Peatöövõtja oli Tallinna Ehitustrust, alltöövõtjad Raudbetoontoodete Ehitustrust, Trust Metallkonstruktsioonid, Trust Raadioehitus. Tellija oli Eesti NSV Sideministeeriumi Teletorni Ehituse Direktsioon, mille eesotsas oli direktor Vootele Tõsine.
Vaateplatvormi osa alt
Torni ülemine osa 2012. aasta
Ehituskäik
Raudbetoontüve valmistamisel kasutati liugraketist. Raketis paigaldati 2,5 m kõrgusele, monteeriti sarrus ja valati betoon. Järgmise vöösektsiooni betoonimiseks tõsteti raketis üles ja ahendati nõutava läbimõõduni. Praegugi võib näha tornitüvel iga 2,5 m tagant betoneerimisjärke.
Betoneerimine kestis 8 kuud. Kasutati betooni mark M-400 põlevkivituha-portlandtsemendi sideainel, mille töötasid välja Tallinna Polütehnilise Instituudi teadlased professor Verner Kikase juhtimisel. Betoon on arvestatud kolmesajale külmakindluse tsüklile. Edasised uuringud näitasid, et betooni tugevus on normatiivsest suurem.
Torni antenniosa on valmistatud terassilindritest. Metallkonstruktsioon paigaldati väljatõukemeetodil. Esmalt tõsteti üles väiksema läbimõõduga silinder, selle alla asetati suurema läbimõõduga alumine silinder ning plokkide ja vintside abil tõugati ülemine silinder ülespoole. Koostamise käigus monteeriti üleval igale silindrile televisiooni- ja ultralühilainesaatjate vibraatorid.
Ülemise torniümbrise metallsõrestik massiga üle 120 tonni pandi kokku maapinnal, torni tüve ümber ja tõsteti siis 170 m kõrgusele. Ehitustöid juhtisid algusest lõpuni töödejuhataja Aleksander Ehala ja brigadir Väino Saar, kes lahendasid ehitusel tekkinud probleeme ning kelle nõu projekteerijad alati kuulda võtsid.
Teletorn on keeruline ehitis ja seepärast toimub selle seisundi üle pidev geodeetiline kontroll, jälgimaks vundamendi vajumist, vertikaalhälvet, raudbetooni ja metallkonstruktsiooni seisundit ning muid parameetreid. Teletorni tipu lubatud kõrvalekalle tuule mõjul on 1,5 m, vaateplatvormil 90 cm. Peale tuule mõjutab torni ka päikesesoojus, mille mõjul tipp joonistab kõverjoone. Torni terasosas, kõrgustel 190 kuni 260 meetrit on kahte inimest mahutav lift ja luugid väljumiseks välisplatvormidele, millelt kontrollitakse ja parandatakse antenne. Tornitüve sees on 1050 astmega trepp keldrikorruselt kuni 190 m kõrgusele.
Ehituse kronoloogia
- 30. september 1975 – tornile pandi nurgakivi
- aprill 1976 – lõpetati vundamendiplaadi paigaldus
- mai 1977 – ehitati raudbetoontüvi (milleks kulus 17 500 tonni betooni ja 330 km sarrust)
- veebruar 1978 – valmis 52 raudbetoonplokist koosnev liftišaht
- aprill 1978 – alustati antenni metallosa kokkupanekut
- 13. juuni 1978 – saavutati torni projektkõrgus 314 m
- 30. oktoober 1978 – tõsteti üles ülemise ehitusosa sõrestik
- detsember 1978 – paigaldati ülemise ehitusosa 16 tuge, torn sai projekteeritud silueti
- 20. detsember 1979 – eetrisse saadeti esimene signaal
- 11. juuli 1980 – toimus Tallinna teletorni pidulik avamine
- november 2007 – Tallinna teletorn suleti külastajatele (nõuetekohaste evakuatsiooniteede ja väljapääsude puudumise tõttu)
- 4. aprill 2012 – renoveeritud teletorn avati külastajatele
Konverentsikeskus
Torni all on kahekorruseline hoone seadmetele, vestibüülidele ja konverentsikeskusele.
Vaateplatvorm ja restoran
Vaateplatvorm ja restoran asuvad teletorni 21. ja 22. korrusel, 170 meetri kõrgusel. Tornis on kaks lifti, mis liiguvad kiirusega 3,5 meetrit sekundis ning jõuavad üles 49 sekundiga. Kohvik-restoran on Põhja-Euroopa kõrgeim avatud vaateplatvormiga restoran. Teletorni 21. korrusel on panoraamvaatega püsinäituse saal. Ilusa ilmaga näeb sealt 50 kilomeetri kaugusele. Korrusel on üles seatud 22 puutetundlike ekraanidega robotit, mille abil võivad külastajad tutvuda Eesti saavutustega, mis on tunnustust leidnud kogu maailmas. Vaateplatvormil on ridamisi klaasiga kaetud allavaatamise kohti, kuhu nõrganärvilistel ei soovitata astuda. 21. ja 22. korrusel on Eestis esimest korda kasutusele võetud udusprinklersüsteem, mis tulekahju korral tekitab ruumis tuld kustutava udu.[4]
Teletorniga seotud vahejuhtumeid
- 1980. aasta aprillis hoidis Väino Saar ehitusel ära suure õnnetuse. Sel päeval süttisid keevitaja lohakuse tõttu tornitüve šahti asetatud kaablid. Tõmme oli tugev nagu korstnas ja tuli tõusis kiiresti viiendalt korruselt kõrgemale. Väino Saar jõudis tulest ette, raius kaabli 23. korrusel läbi ega lasknud tulel metallosale levida. Kuumenemisel oleks metallosa võinud kokku variseda. Kuu aja pärast olid tulekahju tagajärjed likvideeritud.
- Eestis toimunud augustiputši päevil üritasid Pihkva dessantdiviisi sõdurid 21. augusti varahommikul 1991 teletorni hõivata.[5][6]
- Aegade jooksul on teletorni antenne vahetatud. Seoses FM-laineala saatjate kasutuselevõtuga rekonstrueeriti leviantennid. Päris torni tippu paigaldati 12 m kõrgune torukujuline piluantenn 45. telekanali saatja jaoks. Selle antenniga on seotud ka üks torni must päev. Tallinnas tegeles ettevõtja Jüri Makarov uue telejaama Tipp TV loomisega ning ta laskis paigaldada teletornile Itaalia saatja 45. televisioonikanali jaoks. 12 m pikkune toru, saatja antenn, oli ostetud Ameerika Ühendriikidest ja Makarov otsustas selle paigaldada Peterburist tellitud kopteri abil. Kõigepealt tehti antenni paigaldamise eeltööd. Kopteri abil võeti torni tipust maha vana raadiosideantenn. 1994. aasta 19. mai varahommikul tõusis kopter õhku koos uue antenniga, mis tuli paigaldada torni tipus olevasse pessa. Kopter koos trossi otsas rippuva antennitoruga oli tõusnud tornitipu kohale ja toru püüti pessa asetada. Tuul oli üsna tugev, umbes 8 palli (kuni 20,7 m/s). Lõpuks puudutas antenn torni, mille põhjal tegid lendurid valeotsuse, et antenn on kindlasti paigas, ning viskasid kinnitustrossi ära. Paari sekundi pärast kukkus toru tornist alla, lõi vastu restorani katust ja põrkas vastu piiret. Vaateplatvormi katusetala ja aknad purunesid, antenn murdus pooleks. Hiljem telliti uus antenn, mille paigaldasid antennimehed juhtivinsener Vitali Lonkini juhendamisel. Restorani katuse parandasid remondimehed Väino Saare juhtimisel.
Tehnilisi andmeid
- Torni kõrgus 314 m
- Vaateplatvormi kõrgus 170 m
- Alus merepinnast 24 m
- Kogumass > 25 000 t
- Vaateplatvormi läbimõõt 38 m
- Vundamendi sügavus 8,5 m
- Vundamendiplaadi paksus 2,5 m
- Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul torni tipus 1,5 m
- Vaateplatvormi lubatud kõrvalekalle 90 cm
- Betoonosas (keldrist kuni metallosani) on 1050 trepiastet
- 13.–18. korruseni pole torn otseselt seest tühi, vaid need korrused on 20 m kõrgused (seal asuvad ainult liftišahtid ja tuletõrjetrepp).
2010. aasta veebruari seisuga edastati Tallinna teletornist järgmisi tele- ja raadioprogramme:
FM-saatjad
- Vikerraadio
- Raadio 2
- Radio 4
- Klassikaraadio
- Raadio Tallinn
- Raadio 7
- Maania
- Energy
- Sky
- Sky+
- Russkoje Radio
- MyHits
- Dinamit FM
- Raadio 100
- U-Pop
- Kuku
Televisioonisaatjad
- DTV (digitaaltelevisioon)
GSM-saatjad
- Telia
- Elisa
- Tele 2
Haldamine
Kinnistu hoonestusõigus kuulub AS Levira poolt asutatud sihtasutusele Tallinna Teletorn.[7]
Sihtasutus Tallinna Teletorn on maailma kõrgemaid vaateplatvormiga tornide haldajaid ühendava World Federation of Great Towersi liige.[8]
Sport
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
