From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Tallinn-Väike ehk Tallinn-Väikese raudteejaam, on raudteejaam Tallinna Kesklinnas Kitseküla asumis, Juurdeveo tänav 25.
| Tallinn-Väikese raudteejaam | |
|---|---|
 Tallinn-Väikese raudteejaam | |
| Asukoht | Juurdeveo tn 25 |
| Koordinaadid | 59° 24′ 45,8″ N, 24° 44′ 45,2″ E |
| Omanik | Edelaraudtee Infrastruktuuri AS |
| Platvormid | 1 |
| Rööpapaaride arv | 9 |
| Avatud | 1900 |
 | |
Tallinn-Väikese raudteejaam asub Balti jaamast mööda raudteed 4 kilomeetri kaugusel. Seal asub üks madal perroon (kõrgus 550 mm) pikkusega 150 m, mille ääres peatuvad kõik AS Elroni edelasuunalised reisirongid (liiguvad Viljandi, Türi ja Rapla suunas). Jaamas on kokku 9 raudteed. Balti jaamast Tallinn-Väiksesse sõidab rong umbes 8–9 minutit. Piletihinnalt kuulub jaam I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.[1]
Jaama juurde viib Pärnu maanteelt Juurdeveo tänav (kitsarööpmelist raudteed nimetati ka juurdeveoraudteeks). Pärnu maantee ääres kannavad nii trammi- kui ka bussipeatused Tallinn-Väikese nime.
Jaama nimi tuleneb sellest, et see oli Tallinna kõige olulisem kitsarööpmelise raudtee, millel nii raudtee kui ka veerem olid "väiksemad". Tallinn-Väikese raudteejaamast (saksa Reval-Kleinbahnhof), vanadel kaartidel ka Tallinn-Peajaam (vene Ревель-Главное) ja Willjandi Peawaksal (saksa Felliner Hauptbhf) kulges raudtee edasi viaduktiga üle laiarööpmelise raudtee sadama suunas (vt Tallinn-Sadama raudteejaam), kuid reisirongidele oli see lõppjaam. 20. sajandi alguses oli kasutusel ka nimi Tallinna-Peajaam.
1. detsembril 1924 langes jaamas vanemkordnik Heinrich Lossmann.
Rongid lõpetasid kitsarööpmelisel raudteel jaamani sõitmise 3. märtsil 1971 ning raudtee asendati laiarööpmelisega.
Enne 2014. aastat sõitsid jaamas Edelaraudtee rongid, mille tegevuseks on raudteejaama kõrval tänini alles ka depoo koos oma haruteede võrguga.
Jaamaga samal ajal rajati kahekorruseline paekivist jaamahoone, mis ehitati koos Tallinn-Sadama jaamahoonega ühise projekti järgi. Lisaks jaamahoonele rajati ka varikatus ja veetorn.
Säilinud Tallinn-Väikese jaama peahoone on sümmeetriline rustikaalsete paefassaadide ja viilutornikestega kahekorruseline ehitis[2], mille arhitektuuris peegeldub 19. sajandi lõpule ja 20. sajandi algusele omane kroonulikkus. Punastest tellistest on laotud uste- ja aknaraamistused ning karniisid. Seina- ja nurgaliseenid on raidkividest. Jaama ees oli perrooni kohal pikk puidust varikatus, mis lammutati 1969. aastal raudtee rööpmete vahetamise käigus. Hoone esimesel korrusel oli avar ooteruum koos piletikassa ja jaamaülema ruumidega. Ootesaali kõrval asus puhvetiruum. Teisel korrusel asusid ametiruumid.[3]
Jaamahoone on säilinud tänini, säilinud on ka jaamaansamblisse kuuluvad teetööliste riistakuur, pagasiait, kelder ja veetorn.[4]
Alates 1999. aastast on nii jaamahoone, kui ka Tallinn-Väike jaama veetorn arvel kultuurimälestisena. Samuti on arvel jaama abihooned.
Pikemalt artiklis Tallinn-Väike vedurite ringdepooTallinn-Väikese vedurite ringdepoo valmis 1930. aasta novembris. Depoo oli algselt 12-kohaline, depoo ees oli pöördsild veduritele[5]. Praegu sealses piirkonnas töötav remonditsehh rajati 1994. aastal[6].
Praegu asub seal AS Edelaraudtee gruppi kuuluv remondiettevõte AS Ühinenud Depoode hallatav Tallinn-Väikese diiselrongide ja -vedurite depoo (Kauba tänav 3A).[7]
.JPG)
.JPG)
.jpg)
.jpg)
