From Wikipedia, the free encyclopedia
Veetorn on rajatis, mis koosneb veemahutist, pumbast ja veetorudest. Veetorni ülesanne on tagada tarbijatele ühtlane veesurve ja vee tarbimine.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2023) |
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Aprill 2023) |
Veetornid on energiasäästlikud, kuna need võimaldavad veepumpadel ööpäev läbi töötada, ilma et energia efektiivsus väheneks. Ajal, mil veenõudlus on madal, tavaliselt öösel, täidetakse veetorni mahuti veega. Kui veenõudlus on suur, suunatakse veetornis kogutud vesi pumba abil tarbijateni. Veemahuti ehitatakse võimalikult kõrgele, et maa gravitatsioon ja langev vesi tekitaksid rõhu, mis suunab vee tarbijani. Sellise süsteemi abil säilib veesurve torudes ühtlasena, isegi kui pumbad ei suuda nõudlust täita. Seega aitavad veetornid säästa nii vett kui ka energiat.[1][2][3]
Veetorni põhiosa koosneb suurest veemahutist ja pumbast. Veemahuti ruumala on keskmiselt 4546–6819 m3 ning veetorni kõrgus sõltub vajalikust rõhust torudes. Vee rõhutaseme määravad veepuhastusjaamad, ning veetornide ehitamisel kehtib kõrguse kuldreegel: 1 meetri kõrguse kohta on torudes 0,09 baari rõhku, seega 100 meetri kõrguse veetorni veetorude surve oleks 9 baari, mis vastab maapealsele õhurõhule 9,2 kg/cm². Näiteks mitmetes suuremates Ameerika Ühendriikide linnades, samuti Bangladeshis, Indias, Singapuris ning veel mitmes riigis võib näha kõrgetel korterelamutel isiklikke veetorne.[4][5]
Veetornide tööpõhimõte ulatub Rooma ajastuni, kus lisaks akveduktidele kasutati ka veereservuaare. Veetorni praegune kuju võeti kasutusele alles aastal 1835, kui hakati ehitama auruvedureid, mis vajasid mootori jahutamiseks ja töös hoidmiseks aurutamiseks vett[4]. Pideva liikumise tagamiseks pidid veemahutid asuma iga 11–16 km tagant. Praegu on vähesed veetornid töökorras ja kasutusel, samas kui need, mis enam ei tööta, on kas ümber ehitatud turismiobjektideks või jäetud lagunema.
Eestis on rajatud umbes 200 veetorni[6], kuid suurem osa neist pole enam aktiivsed ning on ümber ehitatud või kasutusel turismiks mõeldud atraktsioonidena või muudel eesmärkidel. Mõned tuntumad Eestis mittefunktsioneerivad veetornid on Aegviidu veetorn, Tartu Raadi veetorn ja Narva Kreenholmi veetorn. Endiselt töötavad veetornid on näiteks Jõhvi, Kehra ja Kiviõli veetorn[6]. Lisateavet ja pilte Eesti veetornide kohta saab veebilehelt veetornid.ee[6].
.jpg)
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
