Sidrun

Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.

Sidrun

Sidrunid

Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, sisaldades 5–7% sidrunhapet. Põhjapoolkeral on sidrunite happesisaldus suurim novembris, millal ongi tavaline koristusaeg. Sidruneid koristatakse kolm korda aastas, näiteks Sitsiilias koristatakse vilju septembrist-novembrini, detsembrist-maini ja juunist-septembrini. Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor muutub läikivaks.

Sidrun sisaldab olulisel määral C-vitamiini (100 grammi kohta 53 milligrammi), mis on kaks korda suurem kui mandariinide C-vitamiini sisaldus, kuid jääb veidi alla apelsini omale.

Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi saanud nimetuse sidrunilt, kuid uuemal ajal tehakse seda karastusjooki ka mitmesugustest muudest maitseandjatest.

Sidruni kogumassist moodustab koor 45% ja seemned 2%.^[1] Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsib. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane, mõrkja maitsega, sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina. Tuhande sidruni koorest saab pressides 475 grammi õli. Eeterlikku õli sisaldavad ka sidrunipuu õied ja lehed. Nii sidruni- kui ka apelsiniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides.

Sidrunimahla hommiku joomine ergutab maksa toimet.^[2]

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toodangutabelis on andmed sidruni ja laimi kohta koos. 2012. aastal toodeti maailmas 15,1 miljonit tonni sidrunit ja laimi, istandike kogupindala oli 0,98 miljonit hektarit.^[3]

Suurimad tootjad 2012. aastal[3] Riik Toodang, tonnides Osakaal, %  Hiina 2 300 000* 15,2  India 2 200 000* 14,6  Mehhiko 2 070 764 13,7  Argentina 1 300 000* 8,6  Brasiilia 1 208 275 8,0  USA 771 110 5,1  Türgi 759 711 5,0  Hispaania 625 700 4,1  Iraan 600 000* 4,0  Itaalia 346 325 2,3 Maailm kokku 15 118 462 100 * – FAO hinnang	Toitained[1] Toitained Väärtus 100 g kohta Ühik Vesi 88,98 g Kalorsus 29 kcal Valgud 1,10 g Lipiidid 0,30 g Tuhk 0,30 g Süsivesikud 9,32 g Kiudained 2,8 g
Toiteelemendid[1] Toiteelement Väärtus 100 g kohta Ühik Kaltsium (Ca) 26,0 mg Raud (Fe) 0,60 mg Magneesium (Mg) 8,0 mg Fosfor (P) 16,0 mg Kaalium (K) 138,0 mg Naatrium (Na) 2,0 mg Tsink (Zn) 0,06 mg Vask (Cu) 0,037 mg Mangaan (Mn) 0,03 mg Seleen (Se) 0,4 μg (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)	Vitamiinid[1] Vitamiin Väärtus 100 g kohta Ühik C 53,0 mg B1 0,04 mg B2 0,02 mg B3 0,10 mg B4 5,10 mg B5 0,19 mg B6 0,08 mg E 0,15 mg A 1,0 μg Folaadid 11,0 μg Luteiin+ zeaksantiin 11,0 μg

Viited

1. "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 9.12.2010.
2. Kadi Heinsalu (02.03.2017 07:00). "17 toiduainet, mida teie maks armastab". Äripäeva terviseuudised. Vaadatud 04.03.2017 16:52.
3. "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 27.01.2015.