B4-vitamiin

Koliin ehk B₄-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B-rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes iga päev vajalik enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.^[1] Eri vormidest on bioloogiliselt tähtsaim fosfokoliin.

Koliin
Füüsikalis-keemilised omadused
Keemiline valem	C5H14NO
Molaarmass	104,17
IUPAC nimetus
2-Hydroxy-N,N,N-trimethylethanaminium		Sünonüümid
B4-vitamiin, (2-Hydroxyethyl)- trimethylammoniumchlorid, 2-Hydroxy-N,N,N-trimethyl-ethanaminiumchlorid, Biocolina, Hepacholine, Lipotril jpt.

Koliini struktuurivalem

Koliini struktuur

Saamine

Inimene saab seda toiduga soole mikrofloora poolt toodetuna ja sünteesib seda ka ise. Imendub peensooles aktiivse transpordina ja difusioonina.

Imendumist pärsib liigne alkohol ja kohv, rohke suhkru tarbimine. Teatud osa imendunud B₄-vitamiinist fosforüülub enterotsüütide membraanis fosfokoliiniks ja seda kasutatakse organismispetsiifiliste fosfolipiidide sünteesiks.

Neid transpordivad vere lipoproteiinid. Koerakkudesse satub enamasti fosfokoliin. Peamised allikad: munakollane, kalamari, sardiinid, makrellid, kapsas.

Biofunktsioonid

B₄-vitamiini on vaja:

• fosfolipiidide (letsitiin) ja neuromediaatori atsetüülkoliini sünteesiks;
• müeliini ehituses;
• metioniini resünteesis;
• kolesterooli metabolismis.

Defitsiit

Reeglina ei teki. Kui tarbida liiga palju kohvi, alkoholi, musta teed ja ühekülgselt toituda, siis küll. Defitsiidi tunnused:

• rasva ladestumine maksa;
• hemorraagia;
• vererõhu tõus;
• ateroskleroosi süvenemine.

Manustamine

Ööpäevast vajadust on raske määratleda. Oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, hepatiidi, Alzheimeri tõve ja muude haiguste korral. Seda peab manustama koos tiamiini, riboflaviini, foolhappe, B₁₂-vitamiini, A-vitamiini ja inositooliga. Toksilist toimet pole täheldatud isegi mitte väga suurte annuste korral, kuid liiga kaua kestev megadooside manustamine võib põhjustada B₄-vitamiini defitsiiti.

Ajalugu

• 1849. aastal avastas Thèodore-Nicolas Golby (1811–1876) munakollasest letsitiini.
• 1849. aastal avastas Saksa keemik Adolph Friedrich L. Strecker (1822–1871), et härja aju kuumutamisel muutub letsitiin koliiniks, ning eraldas koliini sapinõrest.^[2][3][4]

Viited

1. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 158-159, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
2. John D. Current, M.D., "Pharmacology for Anesthetists 5", lk 4, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)
3. Elisabetta Biasi, "The effects of dietary choline", Neuroscience BulletinOctober 2011, Volume 27, Issue 5, pp 330-342, Osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)
4. Zeisel SH, “A brief history of choline.”, Ann Nutr Metab. 2012;61(3):254-8. doi: 10.1159/000343120. Epub 2012 Nov 26. Osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)