From Wikipedia, the free encyclopedia
Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
Sakslasteks võidakse nimetada ka Saksamaa Liitvabariigi kodanikke üldiselt, nende etnilisele kuuluvusele tähelepanu pööramata.
Maailmas on umbes 100 miljonit inimest, kes kõnelevad saksa keelt emakeelena, umbes 75 miljonit neist peab end sakslasteks. Peale selle on 70 miljonit saksa päritolu inimest (peamiselt Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Kasahstanis ja Kanadas), kes ei räägi saksa keelt emakeelena, kuid võivad end pidada siiani etnilisteks sakslasteks. Seetõttu on sakslaste koguarv 75 ja 160 miljoni vahel, olenevalt kriteeriumidest (emakeelena rääkijad, etnilised sakslased või osaliselt saksa päritolu inimesed).
Sakslased moodustavad tähtsa vähemusrahvuse mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis (Poola, Ungari, Rumeenia, Venemaa), samuti Namiibias, Lõuna-Brasiilias, Argentinas, Tšiilis ja Paraguays.
Sakslasi või nende järeltulijaid leidub paljudes riikides.
Sakslased on germaani hõimudest kujunenud rahvas. Germaani keeli rääkivad rahvad rändasid Lõuna-Skandinaaviasse Musta mere piirkonnast, assimileerides teised rahvad, sealhulgas soomeugrilased. Läänemerest lõunas assimileeriti, hävitati või aeti neilt aladelt välja keldid. Etnograafide hinnangul laiendasid germaanlased oma asualasid Jüütimaalt ja Läänemere edelakaldalt kaugemale juba enne suurt rahvasterändamist. Hiljem segunesid sakslased teiste Euroopa rahvastega, nagu roomlased ja slaavlased.
Küsimus, kuidas sakslasi kui etnost ja rahvust defineerida, on saanud ajaloo jooksul palju erinevaid, osalt vastakaid vastuseid[4] Ettekujutus sakslaste etnilis-kultuurilisest ühtsusest on alates umbes 19. sajandi algusest, alates Saksamaa vabadussõjast saksa rahvusemõistete tähtsaim alus. Et saksa rahvusriiki ei olnud, ei kujunenud rahvakogukonna mõiste, mitte riigi alusel, vaid tuginedes ettekujutustele kultuurilisest (eriti ka keelelisest) identiteedist ja ühisest päritolust[5]. See iseloomustab saksa rahvusemõistmist tänapäevani ja väljendub näiteks määratlustes Saksamaa kodakondsuse kohta[6]. Ajaloolase Friedrich Meinecke (1922) järgi eristatakse niisugust rahvust kui kultuurrahvust riigirahvustest[7], kusjuures sakslased ja itaallased kuuluvad esimeste eelkõige kultuuriliselt ja etniliselt mõistetud rahvuste hulka.
Rudolf Laun defineeris 1930 "rahva" loomulikus mõttes" kui "ühisest päritolust ja sugulisest ühendusest tekkinud ning sama keele tõttu vaimseks ühtsuseks sulandunud vaba isikliku tunnistusega kõlbelise kogukonnana"[8].
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Eestlased ja mitmed teised läänemeresoome rahvad on sakslaste nimetuse tuletanud germaani suguharu sakside nimetusest (eesti "sakslased", soome "saksalaiset", liivi "saksād").[9]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.