Saaremaa (maakond)

From Wikipedia, the free encyclopedia

Saaremaa (maakond)

Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

Maakond sisaldas Saaremaa, Muhu ja väiksemaid saari. Looduslike piiride tõttu on see ainus Eesti ajalooline maakond, mille piirid langevad kokku praeguse maakonnaga.

Maakond on tekkinud Saare-Lääne piiskopkonna mandriosa (Haapsalu stifti) eraldumise järel (1576) ja olnud kuni 1645. aastani Taani, siis Rootsi, 1721–1918 Vene valitsuse all. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli Saaremaa okupeeritud Saksa vägede poolt, mis toimis ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise ajal 24. veebruaril 1918. Varem Kuramaa piiskopkonnale ja Kuramaa hertsogiriigile kuulunud Ruhnu saar liideti 1624. aastal.

Saarelise asendi tõttu oli Saaremaal ajuti ja osaliselt tavalisest maakonnast kõrgem (provintsi) staatus, seal oli oma rüütelkond ja kuni 1890. aastani ka luteriusu konsistoriaalringkond, kuigi maakond allus siis Liivimaa kubermangule. 1917. aastal ühendati Saaremaa Autonoomse Eestimaa kubermanguga.

Ainus linn oli maakonnalinn Kuressaare.

Kihelkonnad

Saaremaa kihelkonnad olid 20. sajandi algul:

Vallad

More information Vald, Kihelkond ...
Vallad 1866–1939
ValdKihelkondMoodustamineLõpetamineKuhu liidetud?
Abruka valdAnseküla18661939(1936 ümbernimetatud Salme vallaks)
Hellamaa valdMuhu18661939
Kaarma-Suuremõisa valdKaarma1866
Kihelkonna kirikuvald, hiljem Kihelkonna valdKihelkonna1866
Kogula valdValjala1866
Kärla valdKärla1866
Laimjala valdPöide1866
Leisi valdKarja1866
Loona valdKaarma1866
Lümanda valdKihelkonna vald1866
Maasi valdPöide1866
Muhu-Suuremõisa valdMuhu1866
Mustjala valdMustjala1866
Pihtla valdPüha1866
Pärsama valdKarja1866
Ruhnu valdRuhnu1866
Torgu valdJämaja1866
Uuemõisa valdPöide1866
Pöide kirikuvaldPöide18661874Uuemõisa
Anseküla kirikuvaldAnseküla18661891Abruka
Arju (Tagavere)-Kareda valdJaani18661891Maasi
Audla valdPöide18661891Laimjala
Eikla valdKaarma18661891Loona
Elme valdKaarma18661891Loona
Haeska valdValjala18661891Kogula
Ilpla valdPüha18661891Pihtla
Jaani kirikuvaldJaani18661891Maasi
Jämaja kirikuvaldJämaja18661891Torgu
Jööri valdValjala18661891Kogula
Kaali valdPüha18661891Pihtla
Kaarma (Vana-Kaarma) valdKaarma18661891Loona
Kaarma kirikuvaldKaarma18661891Loona
Kahtla valdPöide18661891Laimjala
Kangruselja valdPüha18661891Pihtla
Kargi valdJämaja18661891Torgu
Kaunispe valdJämaja18661891Torgu
Kellamäe valdKaarma18661891Kaarma-Suuremõisa
Keskvere valdPöide18661891Uuemõisa
Kingli valdPöide18661891Laimjala
Koguva valdMuhu18661891Muhu-Suuremõisa
Kõiguste valdPöide18661891Laimjala
Kõinastu valdJaani18661891Maasi
Kõljala valdPüha18661891Pihtla
Käesla valdKärla18661891Abruka
Laadjala valdKaarma18661891Pihtla
Lõmala valdAnseküla18661891Abruka
Lõo valdAnseküla18661891Abruka
Lööne valdValjala18661891Kogula
Meedla valdKaarma18661891Loona
Muratsi valdKaarma18661891Kaarma-Suuremõisa
Mõntu-Koltse valdJämaja18661891Torgu
Nurme valdMuhu18661891Muhu-Suuremõisa
Oti (Pöide) valdPöide18661891Uuemõisa
Piila valdKaarma18661891Loona
Praakli valdKaarma18661891Kaarma-Suuremõisa
Pähkla valdKaarma18661891Kaarma-Suuremõisa
Randvere valdKaarma18661891Kaarma-Suuremõisa
Rannaküla valdJaani18661891Maasi
Reina(Salli) valdPöide18661891Uuemõisa
Reo valdPüha18661891Kogula
Röösa valdValjala18661891Kogula
Saare valdPöide18661891Laimjala
Sandla valdPüha18661891Pihtla
Sassi valdValjala18661891Kogula
Sääre valdJämaja18661891Torgu
Tahula valdKaarma18661891Kaarma-Suuremõisa
Tamse valdMuhu18661891Muhu-Suuremõisa
Tiinuse valdAnseküla18661891Abruka
Tiirimetsa valdAnseküla18661891Abruka
Tumula-Orissaare valdPöide18661891Uuemõisa
Tõlluste valdPüha18661891Pihtla
Uue-Lõve valdValjala18661891Vana-Lõve
Võhksa valdValjala18661891Vana-Lõve
Aru valdKarja18661892Leisi
Atla valdKihelkonna18661892Lümanda
Kaarmise valdKärla18661892Kärla
Kandla-Järumetsa valdKärla18661892Kärla
Kapi-Rintsi valdMuhu18661892Hellamaa
Karala valdKihelkonna18661892Lümanda
Karja valdKarja18661892Pärsama
KessulaidMuhu18661892Hellamaa
Koikla valdKarja18661892Pärsama
Kotlandi valdKihelkonna18661892Lümanda
Kudjapäe valdKaarma18661892Kärla
Kuivastu valdMuhu18661892Hellamaa
Kulli valdKärla18661892Lümanda
Kuusnõmme valdKihelkonna18661892Lümanda
Kärla kirikuvaldKärla18661892Kärla
Küdema valdMustjala18661892Mustjala
Lahetaguse valdKihelkonna18661892Lümanda
Laugu-Nurme valdKarja18661892Leisi
Loona valdKihelkonna18661892Kihelkonna
Luulupe valdKarja18661892Pärsama
Muhu kirikuvaldMuhu18661892Hellamaa
Mullutu valdKaarma18661892Kärla
Mõnnuste valdKärla18661892Kärla
Oriküla valdKärla18661892Kärla
Paadla valdKärla18661892Kärla
Paatsa valdMustjala18661892Mustjala
Võhma valdMustjala18661892Mustjala
Paju valdKihelkonna18661892Kihelkonna
Parasmetsa-Metsküla valdKarja18661892Leisi
Pidula valdKihelkonna18661892Kihelkonna
Pilguse valdKihelkonna18661892Lümanda
Pädaste valdMuhu18661892Hellamaa
Roobaka valdKarja18661892Pärsama
Rootsiküla valdKihelkonna18661892Kihelkonna
Tagamõisa valdKihelkonna18661892Kihelkonna
Triigi valdKarja18661892Leisi
Võlla valdMuhu18661892Hellamaa
Vana-Lõve valdValjala18661899Kogula
Kasti valdPüha18741891Pihtla
Karja kirikuvaldKarja18741892Pärsama
Close

Rahvaloendused

1897. aastal oli maakonnas 60 263 elanikku.

1922. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ning 39 juuti. Maaelanike hulgas (ilma Ruhnuta) oli eestlasi 53 242, rootslasi 4, sakslasi 106, venelasi 99 ning juute 1. Protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922. aasta rahvaloenduse ajal 98,9 ning 1934. aastal 99.[1]

1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ning 22 juuti. Valdades (taas ilma Ruhnuta) elas 50 833 eestlast, 5 rootslast, 79 sakslast, 75 venelast ning 1 juut.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.