Saaremaa (maakond)

Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

Maakond sisaldas Saaremaa, Muhu ja väiksemaid saari. Looduslike piiride tõttu on see ainus Eesti ajalooline maakond, mille piirid langevad kokku praeguse maakonnaga.

Maakond on tekkinud Saare-Lääne piiskopkonna mandriosa (Haapsalu stifti) eraldumise järel (1576) ja olnud kuni 1645. aastani Taani, siis Rootsi, 1721–1918 Vene valitsuse all. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli Saaremaa okupeeritud Saksa vägede poolt, mis toimis ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise ajal 24. veebruaril 1918. Varem Kuramaa piiskopkonnale ja Kuramaa hertsogiriigile kuulunud Ruhnu saar liideti 1624. aastal.

Saarelise asendi tõttu oli Saaremaal ajuti ja osaliselt tavalisest maakonnast kõrgem (provintsi) staatus, seal oli oma rüütelkond ja kuni 1890. aastani ka luteriusu konsistoriaalringkond, kuigi maakond allus siis Liivimaa kubermangule. 1917. aastal ühendati Saaremaa Autonoomse Eestimaa kubermanguga.

Ainus linn oli maakonnalinn Kuressaare.

Kihelkonnad

Saaremaa kihelkonnad olid 20. sajandi algul:

• Anseküla kihelkond
• Jaani kihelkond
• Jämaja kihelkond
• Kaarma kihelkond
• Kihelkonna kihelkond
• Kärla kihelkond
• Muhu kihelkond
• Mustjala kihelkond
• Pöide kihelkond
• Püha kihelkond
• Ruhnu kihelkond
• Valjala kihelkond

Vallad

Vallad 1866–1939

Vald	Kihelkond	Moodustamine	Lõpetamine	Kuhu liidetud?
Abruka vald	Anseküla	1866	1939	(1936 ümbernimetatud Salme vallaks)
Hellamaa vald	Muhu	1866	1939
Kaarma-Suuremõisa vald	Kaarma	1866
Kihelkonna kirikuvald, hiljem Kihelkonna vald	Kihelkonna	1866
Kogula vald	Valjala	1866
Kärla vald	Kärla	1866
Laimjala vald	Pöide	1866
Leisi vald	Karja	1866
Loona vald	Kaarma	1866
Lümanda vald	Kihelkonna vald	1866
Maasi vald	Pöide	1866
Muhu-Suuremõisa vald	Muhu	1866
Mustjala vald	Mustjala	1866
Pihtla vald	Püha	1866
Pärsama vald	Karja	1866
Ruhnu vald	Ruhnu	1866
Torgu vald	Jämaja	1866
Uuemõisa vald	Pöide	1866
Pöide kirikuvald	Pöide	1866	1874	Uuemõisa
Anseküla kirikuvald	Anseküla	1866	1891	Abruka
Arju (Tagavere)-Kareda vald	Jaani	1866	1891	Maasi
Audla vald	Pöide	1866	1891	Laimjala
Eikla vald	Kaarma	1866	1891	Loona
Elme vald	Kaarma	1866	1891	Loona
Haeska vald	Valjala	1866	1891	Kogula
Ilpla vald	Püha	1866	1891	Pihtla
Jaani kirikuvald	Jaani	1866	1891	Maasi
Jämaja kirikuvald	Jämaja	1866	1891	Torgu
Jööri vald	Valjala	1866	1891	Kogula
Kaali vald	Püha	1866	1891	Pihtla
Kaarma (Vana-Kaarma) vald	Kaarma	1866	1891	Loona
Kaarma kirikuvald	Kaarma	1866	1891	Loona
Kahtla vald	Pöide	1866	1891	Laimjala
Kangruselja vald	Püha	1866	1891	Pihtla
Kargi vald	Jämaja	1866	1891	Torgu
Kaunispe vald	Jämaja	1866	1891	Torgu
Kellamäe vald	Kaarma	1866	1891	Kaarma-Suuremõisa
Keskvere vald	Pöide	1866	1891	Uuemõisa
Kingli vald	Pöide	1866	1891	Laimjala
Koguva vald	Muhu	1866	1891	Muhu-Suuremõisa
Kõiguste vald	Pöide	1866	1891	Laimjala
Kõinastu vald	Jaani	1866	1891	Maasi
Kõljala vald	Püha	1866	1891	Pihtla
Käesla vald	Kärla	1866	1891	Abruka
Laadjala vald	Kaarma	1866	1891	Pihtla
Lõmala vald	Anseküla	1866	1891	Abruka
Lõo vald	Anseküla	1866	1891	Abruka
Lööne vald	Valjala	1866	1891	Kogula
Meedla vald	Kaarma	1866	1891	Loona
Muratsi vald	Kaarma	1866	1891	Kaarma-Suuremõisa
Mõntu-Koltse vald	Jämaja	1866	1891	Torgu
Nurme vald	Muhu	1866	1891	Muhu-Suuremõisa
Oti (Pöide) vald	Pöide	1866	1891	Uuemõisa
Piila vald	Kaarma	1866	1891	Loona
Praakli vald	Kaarma	1866	1891	Kaarma-Suuremõisa
Pähkla vald	Kaarma	1866	1891	Kaarma-Suuremõisa
Randvere vald	Kaarma	1866	1891	Kaarma-Suuremõisa
Rannaküla vald	Jaani	1866	1891	Maasi
Reina(Salli) vald	Pöide	1866	1891	Uuemõisa
Reo vald	Püha	1866	1891	Kogula
Röösa vald	Valjala	1866	1891	Kogula
Saare vald	Pöide	1866	1891	Laimjala
Sandla vald	Püha	1866	1891	Pihtla
Sassi vald	Valjala	1866	1891	Kogula
Sääre vald	Jämaja	1866	1891	Torgu
Tahula vald	Kaarma	1866	1891	Kaarma-Suuremõisa
Tamse vald	Muhu	1866	1891	Muhu-Suuremõisa
Tiinuse vald	Anseküla	1866	1891	Abruka
Tiirimetsa vald	Anseküla	1866	1891	Abruka
Tumula-Orissaare vald	Pöide	1866	1891	Uuemõisa
Tõlluste vald	Püha	1866	1891	Pihtla
Uue-Lõve vald	Valjala	1866	1891	Vana-Lõve
Võhksa vald	Valjala	1866	1891	Vana-Lõve
Aru vald	Karja	1866	1892	Leisi
Atla vald	Kihelkonna	1866	1892	Lümanda
Kaarmise vald	Kärla	1866	1892	Kärla
Kandla-Järumetsa vald	Kärla	1866	1892	Kärla
Kapi-Rintsi vald	Muhu	1866	1892	Hellamaa
Karala vald	Kihelkonna	1866	1892	Lümanda
Karja vald	Karja	1866	1892	Pärsama
Kessulaid	Muhu	1866	1892	Hellamaa
Koikla vald	Karja	1866	1892	Pärsama
Kotlandi vald	Kihelkonna	1866	1892	Lümanda
Kudjapäe vald	Kaarma	1866	1892	Kärla
Kuivastu vald	Muhu	1866	1892	Hellamaa
Kulli vald	Kärla	1866	1892	Lümanda
Kuusnõmme vald	Kihelkonna	1866	1892	Lümanda
Kärla kirikuvald	Kärla	1866	1892	Kärla
Küdema vald	Mustjala	1866	1892	Mustjala
Lahetaguse vald	Kihelkonna	1866	1892	Lümanda
Laugu-Nurme vald	Karja	1866	1892	Leisi
Loona vald	Kihelkonna	1866	1892	Kihelkonna
Luulupe vald	Karja	1866	1892	Pärsama
Muhu kirikuvald	Muhu	1866	1892	Hellamaa
Mullutu vald	Kaarma	1866	1892	Kärla
Mõnnuste vald	Kärla	1866	1892	Kärla
Oriküla vald	Kärla	1866	1892	Kärla
Paadla vald	Kärla	1866	1892	Kärla
Paatsa vald	Mustjala	1866	1892	Mustjala
Võhma vald	Mustjala	1866	1892	Mustjala
Paju vald	Kihelkonna	1866	1892	Kihelkonna
Parasmetsa-Metsküla vald	Karja	1866	1892	Leisi
Pidula vald	Kihelkonna	1866	1892	Kihelkonna
Pilguse vald	Kihelkonna	1866	1892	Lümanda
Pädaste vald	Muhu	1866	1892	Hellamaa
Roobaka vald	Karja	1866	1892	Pärsama
Rootsiküla vald	Kihelkonna	1866	1892	Kihelkonna
Tagamõisa vald	Kihelkonna	1866	1892	Kihelkonna
Triigi vald	Karja	1866	1892	Leisi
Võlla vald	Muhu	1866	1892	Hellamaa
Vana-Lõve vald	Valjala	1866	1899	Kogula
Kasti vald	Püha	1874	1891	Pihtla
Karja kirikuvald	Karja	1874	1892	Pärsama

Rahvaloendused

1897. aastal oli maakonnas 60 263 elanikku.

1922. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ning 39 juuti. Maaelanike hulgas (ilma Ruhnuta) oli eestlasi 53 242, rootslasi 4, sakslasi 106, venelasi 99 ning juute 1. Protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922. aasta rahvaloenduse ajal 98,9 ning 1934. aastal 99.^[1]

1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ning 22 juuti. Valdades (taas ilma Ruhnuta) elas 50 833 eestlast, 5 rootslast, 79 sakslast, 75 venelast ning 1 juut.

Vaata ka

• Saare maavolikogu (1940)

Viited

1. http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=53&artid=9750&sec=13

Kirjandus

• Saaremaa : maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. VI, Üldosa, Eesti Kirjanduse Selts. Kodu-uurimise toimkond. 1934