Muhu kihelkond

Muhu kihelkond (lühend Muh; saksa keeles Kirchspiel Mohn (Moon) in Oesel (inseln Mohn)) oli kihelkond Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis, nüüdse Muhu valla alal.

Muhu kirik (Paul Raud, 1898)

Piirkonna ajalugu

Muinasajal kuulus Horele-Mone muinaskihelkonda. Muhu Katariina kirik (Liiva külas) valmis arvatavasti 13. sajandi lõpus.

Muhu kihelkonna mõisad

Muhu kihelkonnas paiknes 11 mõisat: üks kirikumõis, kolm rüütlimõisat peamõisat ning kuus riigimõisat koos ühe kõrvalmõisaga:^[1]

• Muhu kirikumõis (Pastorat Mohn)
• Hellamaa mõis (Hellama) riigimõis
• Kantsi mõis (Ganzenhof) riigimõis
• Kapi mõis (Kappimois) riigimõis
• Kuivastu mõis (Kuiwast) rüütlimõis
• Pädaste mõis (Peddast) rüütlimõis
• Rinsi mõis (Grabbenhof) Kapi kõrvalmõis
• Muhu-Suuremõisa mõis (Mohn-Großenhof) riigimõis
• Nurme mõis (Nurms) riigimõis
• Tamse mõis (Tamsal) riigimõis
• Võlla mõis (Magnusdahl) rüütlimõis

Muhu kihelkonna vallad

• Muhu-Suuremõisa vald
• Hellamaa vald

Õigeusukirikud

Aastal 1868 valmis õigeusu kiriku Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik, aastal 1873 valmis Paenase külas Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik.

Muhu kihelkonna kalmistud

• Hellamaa kalmistu
• Sepamäe kalmistu
• Muhu kalmistu
• Muhu kirikuaed

Viited

1. Muhu kihelkond, Eesti mõisaportaal

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 403–407.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 350–351.
• M. Kuiv. Ajalooline traditsioon Pöide ja Muhu kihelkonnast 1923. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid

• Eesti kihelkonnad
• Eesti kihelkondade kaart EKI veebis