From Wikipedia, the free encyclopedia
Roald Dahl (13. september 1916 Llandaff, Wales – 23. november 1990 Great Missenden, Buckinghamshire, Inglismaa) oli inglise keeles kirjutanud norra päritolu kirjanik.
Roald Dahl sündis Walesis norra rahvusest sisserändajate perekonnas. Tema isa oli Harald Dahl ja ema Sofie Magdalene Dahl (sündinud Hesselberg). Peres oli peale Roaldi veel neli last. Nime sai tulevane kirjanik norra polaaruurija Roald Amundseni järgi, kes oli tol ajal oma kodumaal rahvuskangelane.
1920. aastal, kui Roald oli nelja-aastane, suri tema kolm aastat vanem õde Astri pimesoolepõletikku. Kuu aega hiljem suri 57 aasta vanuselt ka isa – kopsupõletikku. Kuid ema, selle asemel, et minna Norrasse oma sugulaste juurde, otsustas jääda Walesi ja Roaldi inglise kooli panna. Kadunud Roaldi isa sooviks oligi anda oma lastele inglise haridus, sest ta pidas seda maailma parimaks.
Roaldi esimeseks kooliks oli Llandaffi toomkool. Selle päevil sai kaheksa-aastane poiss hakkama ka esimese elulugudesse pääsenud sigadusega: ta pistis koos nelja sõbraga maiustustepoes maiusepurki surnud hiire. Poeomanik proua Pratchett olnud "õel ja vastik" vana naine. Sellise tembu eest tuli isiklikult koolidirektori käest vastu võtta ihunuhtlus. Pärast toomkooli õppis ta järjest mitmes internaatkoolis. Neis ei tundnud väike Roald ennast üldse hästi, koduigatsus oli suur. Peaaegu iga päev kirjutas ta emale.
Noor Roald oli väga pikka kasvu (täiskasvanuna 198 cm pikk) ja sportlike huvidega. Reptoni koolis Derbyshire'is mängis ta jalgpallimeeskonnas ja oli kooli seinatennisemeeskonna kapten. Lisaks tegeles ta fotograafiaga. Reptoni koolis õppides oli Dahl koos teiste kooliõpilastega Cadbury šokolaadivabriku proovimaitsjaks. Nimelt saatis vabrik kooliõpilastele proovimaitsmiseks uusi šokolaadisorte. Ilmselt oli Roaldil toona unistus välja mõelda selline šokolaadisort, mis pälviks ka vabriku direktori, härra Cadbury enda kiituse. Igatahes sai ta siit hiljem ainest oma kuulsa lastejutustuse "Charlie ja šokolaadivabrik" kirjutamiseks. Suved veetis kasvueas Roald vanemate kodumaal Norra saarestikus, kus kuulis imelisi jutte nõidadest ja trollidest.
Pärast kooli lõpetamist võttis Roald Dahl koos kaaslastega ette kolmenädalase rännaku Newfoundlandi saarel. 1934. aastal asus ta tööle bensiinifirmas Shell. Teinud läbi kaheaastase koolituse Inglismaal, viis bensiinimüüja amet teda hoopis eksootilisse kohta – Dar-es-Salaami Tanganjikas Aafrikas. Temale ja tema kahele kolleegile tähendasid kolm järgmist aastat elu luksuses, koos koka ja teenritega.
Sellisele muretule elule tõmbas kriipsu peale teine maailmasõda. Kohe sõja alguses, 1939. aasta sügisel anti Dahlile ja teistele Dar-es-Salaamis viibinud inglastele ohvitseri auaste ja tehti korraldus kokku koguda kõik Dar-es-Salaamis asuvad Saksamaa kodanikud. Dahlile see ettevõtmine meeltmööda ei olnud, aga ta täitis korraldust. Sama aasta novembris astus Dahl kuninglikesse õhujõududesse ja temast sai sõjalendur. 1940. aasta septembris tegi Dahl, kellele olid antud valed lennukoordinaadid, kõrbes hädamaandumise, mille käigus tal mõranes pealuu ja murdus nina. Õnnetus meest rivist välja ei löönud, pärast viit kuud haiglas istus ta jälle lennukikabiini. Kuid lõpuks pidi ta lendamisest siiski loobuma, sest hakkas kannatama vigastustest tingitud minestushoogude all.
1942. aasta tähistab Roald Dahli eluloos kirjatööga tegelemise algust. Saadetuna sõjaväeatašeena ametikohuseid täitma Washingtoni, avaldas ta 1942. aasta 1. augusti Saturday Evening Postis publitsistliku pala "Liibüa kohal alla tulistatud", kus kirjutas oma lennuõnnetusest. Algselt oli loo pealkiri "Tühiasi!", aga selline pealkiri vahetati välja dramaatilisema vastu, ehkki allakukkumisel polnud vaenlase rünnakuga mingit tegemist.
Ameerika Ühendriikides viibides kohtus Roald Dahl Ernest Hemingwayga ja mängis pokkerit senaator Harry Trumaniga. Ta kohtus ka Walt Disneyga, kellele müüs oma esimese lastejutu "Kääbused" ("The Gremlins") käsikirja. Lugu põhines kuninglikes õhujõududes kuuldud juttudel härjapõlvlaste sarnastest olenditest, kes võivad lendureile käkki keerata. Filmiks see lugu ei saanud, kuid ilmus 1943. aastal raamatuna.
Üldiselt kirjutas Dahl kirjanikutee alguses täiskasvanutele, pannes kirja sõjateemalisi või kummalise kiiksuga jutte. Levinud on näide jutust, kus naine tapab oma mehe külmutatud lambajalaga, praeb siis mõrvarelva ja serveerib politseinikele. Alles 1960. aastatel hakkas Dahl rohkem lastele kirjutama.
1953. aastal abiellus Roald Dahl New Yorgis ameerika filminäitleja Patricia Nealiga (sündinud 1926, võitnud 1963. aastal filmi "Hud" eest parima naispeaosatäitja Oscari, olnud enne Dahli Gary Cooperi armuke). Neil oli viis last: Olivia Twenty, Tessa, Theo Matthew Roald, Ophelia Magdalena ja Lucy.
Patricia oli Roaldi abikaasa kuni 1983. aastani, mil pärast nelja-aastast lahus olemist abielu lahutati. Samal aastal abiellus ta Felicity Croslandiga, kellega oli abielus kuni oma surmani. Crosland oli puunikerdaja, samuti pärit Llandaffist, ning oli elanud isegi Roaldiga samal tänaval, kuid nad polnud enne 1972. aastat kohtunud. Siiski said Patricia ja Felicity lõpuks isegi sõpradeks.[viide?]
Roald Dahl suri 23. novembril 1990 oma kodus Great Missendeni külas Buckinghamshire’i krahvkonnas. Norra verd kirjanik sai omamoodi viikingimatused: talle pandi hauda kaasa tema piljardikepid, natuke head Burgundia veini, šokolaadi, harilikke pliiatseid ja mootorsaag. 2005. aasta juunis avati kirjaniku viimases kodukohas Great Missendenis tema muuseum ja lugemiskeskus.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
