Politseipataljon Ostland

Politseipataljon Ostland (saksa keeles Polizei Front-Bataillon Ostland) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal moodustatud väeüksus.

Pataljoni moodustamine

1940. aasta Umsiedlung'i ja 1941. aasta Nachumsiedlung'i käigus asusid Saksamaale, eelkõige aga Saksamaa poolt okupeeritud Poola aladele, Warthegausse suur hulk baltisaksa päritolu ning ka eestlastest elanikke, kes pärast 22. juunil 1941 alanud Nõukogude-Saksamaa sõda järgnesid Eestist ümberasunud Eesti Vabadussõjast osavõtnud Heinrich Stunde ja Berliini Eesti saatkonna üleskutsele moodustada relvastatud üksus Eesti vabastamises osalemiseks koos Saksa armeega.

Üleskutsele reageerisid paljud Eestist lahkunud baltisakslased ja veel rohkem Eestist Nõukogude repressioonide kartuses lahkunud eestlasi, kuid kuna Saksa armees võisid vastavalt Saksa seadustele teenida vaid Saksa kodanikud, siis ei olnud võimalik moodustada üksust Wehrmachti koosseisus ning algselt soovis Saksa juhtkond allutada üksuse Saksa NSDAP relvajõudude - SS-i koosseisu. Alates 6. juulist 1941 komplekteeriti üksus Saksa relvajõudude koosseisus Berliini lähistel Stansdorfi politsei õppelaagris.^[1]Üksuse liikmete vastuseisu tõttu Saksa natsionaalsotsialistliku parteile allumisele, moodustati kompromissina üksus Saksa Korrapolitsei alluvuses nimetusega "politseipataljon Ostland".

Juhtkond ja organisatsioon

Politseipataljon Ostland juhiks määrati auastmelt kõrgem, Lätist samuti Umsiedlung'i käigus lahkunud kolonel Herbert Branschnewitz ja üksuse moodustamise initsiaatoriks olnud kapten Henn Sarmiste, kes pärast Saksamaale suundumist kasutas jällegi saksapärast nime Heinrich Stunde määrati aga politseipataljoni eesti poolpataljoni juhiks.

Politseipataljon koosnes kolmest kompaniist:

• 1. kompanii (200 meest), koosnes põhiliselt Lätimaalt lahkunutest; kompanii ja Läti poolpataljoni ülem Hugo Branschnewitz;

Eesti poolpataljoni ülem oli 8. augustist 6. novembrini 1941 Heinrich Stunde.

• 2. kompanii (200 meest), koosnes Eestist lahkunutest; kompanii ülem oli algul kapten Paul Laaman ja hiljem leitnant Rudolf Steinpick;
• 3. kompanii (200 meest), koosnes Eestist lahkunutest; kompanii ülem oli kapten Hugo Siim.

1941. aasta augustis nimetati pataljon ümber politsei-reservpataljoniks Ostland (Polizei-Reserve-Bataillon “Ostland”) ning 1941. aasta oktoobris nimetati pataljon veelkord ümber 33. reservpolitseipataljoniks (Reserve-Polizei-Bataillon 33). Pataljoni kohta kasutati ka vastavalt asukoha järgi nimetust "politseipataljon Kiiev".

Pataljoni tegevus

1941. aasta oktoobris saadeti politseipataljon Ukrainasse, kus järgnevalt pataljoni 1. (Läti) kompanii asus aastatel 1942–1943 Lääne-Ukrainas Rovnos, Ukraina Riigikomissariaadi keskuses ning peamiselt lätlastest koosnevat kompaniid rakendati mõne aja pärast Ukraina riigikomissari Erich Kochi ihukaitseväena; kompanii liideti hiljem Saksa 320. Politseipataljoniga. Väidetavalt osales 1. kompanii ka 1942. aasta suvel Rovno linnas Rovno geto valvamises ja 13/14. juulil 1942 koos ukraina miilitsaga 5000 juudi konvoeerimisel raudteejaama ning Kostopoli transportimisel, kus nad hukati^[2] ja koos ukrainlastega juutide transpordil Riia getost 14. juulil 1942.

Pataljoni 2. (Eesti) kompanii asus aga Zaporižžja linnas Dnepri HEJ juures valveteenistuses, tagalajulgeoleku tagamiseks ja partisanide vastaseks võitluseks;

Pataljoni 3. kompanii oli 20. oktoobrist 1941 kuni 7. veebruarini 1942 Saksa 304. reservpolitseipataljoni alluvuses ja seda rakendati Kiievi ja Kirovogradi ümbruses. 8. veebruarist 1942 määrati kompanii Kiievi kaitsepolitsei (Schutzpolizei) käsutusse.

Süüdistuses sõjakuritegudes

Nõukogude ajalookirjanduses süüdistati politseipataljoni liikmeid sõjakuritegudes, viidates väidetavalt 1942. aasta novembris Kõrgema SS ja Politseijuhi SS-Brigadeführer Hans Haltermanni juhtimisel Ovrutši piirkonnas läbi viidud PolPat Ostlandi, kolme teise politseipataljoni ja suurtükiväerügemendi poolt läbi viidud partisanidevastases karistusoperatsioonis, mille käigus Nõukogude andmetel hävitati 50 küla ja hukati 1500 rahulikku elanikku. Kuid Saksa sõjaväelaste statistilise andmestiku kohaselt ei osalenud Haltermann partisanidevastases võitluses Ukrainas, seda juhtis Befehlshaber der Ordnungspolizei im Reichskommissariat Ukraine ja SS-Gruppenführer und Generalleutnant der Polizei Otto von Oelhafen.

Pataljoni laialisaatmine

1942. aasta suvel ja sügisel hakati Saksa okupatsioonivõimude poolt organiseerima okupeeritud alade elanikest lahinguüksusi ning asuti moodustama Eesti SS-leegioni ja osa politseipataljoni mehi suunati Heidelaagerisse (Debica) Poolas formeeritava Eesti SS-leegioni tuumikuks. Järelejäänud mehed saadeti 1943. aastal samuti Heidelaagrisse, kus nendest sai pataljon Narva tuumik. Seejärel pataljon Ostland likvideeriti.

Viited

1. Eesti üksused Saksa relvajõududes Teise maailmasõja ajal, www.okupatsioon.ee
2. Stefan Klemp, Nicht ermittelt, S.121-122

Kirjandus

• Rolf Michaelis, Der Einsatz der Ordnungspolizei 1939-1945. Polizei-Bataillone, SS-Polizei-Regimenter. Michaelis Verlag - Berlin, 2008. ISBN13: 9783938392560, ISBN10: 3938392568
• Stefan Klemp, "Nicht ermittelt". Polizeibataillone und die Nachkriegsjustiz. Verlag: Essen 2005, 504 Seiten, ISBN 3-89861-381-X