Piparmünt

Piparmünt (Mentha × piperita) on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) hübriid.

Piparmünt
Piparmünt
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond	Huulõielised Lamiaceae
Perekond	Münt Mentha
Binaarne nimetus
Mentha × piperita L.
Sünonüümid
Mentha aquatica × Mentha spicata Mentha × nigricans

Nimetus

Piparmündi nimetuse esimene pool tuleneb sanskritikeelsest pika pipra (Piper longum) nimetusest pippali (पिप्पलि, पिप्पली).^[1]

Nimetuse teine pool on tõenäoliselt tuletis ladinakeelsest nimetusest mentha või menta, mis on omakorda laenatud kreekakeelsest sõnast minthe (μίνθη), mentea (μέντηα) või minte (μίντη), mille tähendust täpselt ei teata. Kindel on see, et nimetust mintha tunti juba Mükeenes.^[2]

Piparmünti on rahvapäraselt nimetatud vehvermintsiks.

Päritolu

Piparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid, mis on saadud 1696 Inglismaal looduslike liikide ristamisel. Inglismaalt levis piparmündi kasvatamine Euroopasse ja Aafrikasse. Tänapäeval leiab piparmünti metsistununa Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Morfoloogia

Taim on 30–60 cm kõrgune, soodsal kasvukohal võib kasvada ka 80 cm kõrguseks. Kandiline vars püstine, peaaegu paljas. Lehed piklikud või süstjad, paljad, mõnikord alumisel pinnal roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Tavaliselt tumerohelised, kuid mõnikord värvuvad punakaks. Leherootsud 6–8 mm pikad.

Õisik tihe, tähkjas. Õied roosad või lillad.

Paljunemine

Piparmündil meie tingimustes reeglina seemned ei valmi ja kui valmivadki, ei anna vanematega sarnaseid järglasi. Paljuneb maa-aluste võsunditega.

Kasvatamine

Õitsev piparmünt

Vajab kerges varjus, niisket, huumusrikast, umbrohupuhast kasvukohta.

Piparmündi levinuimad teisendid on valge piparmünt (Mentha × piperita f. pallescens) ja belgia piparmünt (Mentha × piperita var. ouweneelii) ning vorm must piparmünt (Mentha × piperita var. piperita). Just viimane on tõenäoliselt Inglismaal sündinud originaalhübriid. Tuntakse tänapäeval 'Black Mitchami' nime all. Mustaks piparmündiks kutsutakse seda vormi taime tumevioletsete varte tõttu. Tumeda värvuse annab taimele antotsüaniin. Hilisemad teisendid antotsüaniini ei sisalda ja sellest ka nimetus "valge piparmünt".^[2]

Tuntakse ka hulgaliselt sorte: 'Candymint', 'Citrata' (bergamoti lõhnaline), 'Lime Mint' (lehed laimilõhnalised), 'Chocolate Mint'.

Aretatud on ka dekoratiivsorte, näiteks 'Variegata' (lehed rohelise ja kahvatukollase kirjud) ja 'Crispa' (käharalehine).

Kasutamine

 Pikemalt artiklis Piparmündiõli

Piparmündilehtedest valmistatud tee ja tinktuur mõjuvad valu vaigistavalt, vähendavad iiveldust ning gaaside teket.

Kulinaarias on piparmündilehed kasutusel erinevate roogade (eriti magustoitude) maitsestamisel.

Sobib ka püsilillepeenras ilutaimena kasvatamiseks.

Värske piparmündi toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toitained[3] Toitained Väärtus 100 g kohta Ühik Vesi 78,65 g Kalorsus 70 kcal Valgud 3,75 g Lipiidid 0,94 g Tuhk 1,76 g Süsivesikud 14,89 g Kiudained 8,0 g

Toiteelemendid[3] Toiteelement Väärtus 100 g kohta Ühik Kaltsium (Ca) 243,0 mg Raud (Fe) 5,08 mg Magneesium (Mg) 80,0 mg Fosfor (P) 73,0 mg Kaalium (K) 569,0 mg Naatrium (Na) 31,0 mg Tsink (Zn) 1,11 mg Vask (Cu) 0,33 mg Mangaan (Mn) 1,18 mg

Vitamiinid[3] Vitamiin Väärtus 100 g kohta Ühik C 31,8 mg B1 0,08 mg B2 0,27 mg B3 1,71 mg B5 0,34 mg B6 0,13 mg A 212,0 μg Folaadid 114,0 μg (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Viited

1. Long Pepper (Piper longum L. and Piper retrofractum Vahl)
2. Peppermint (Mentha piperita L.)
3. "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 9.01.2011.

Välislingid

• Piparmünt andmebaasis eElurikkus