Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakamaks.
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) |
Huumus on mulla spetsiifiline aine, mille põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud organismijäänuste hüdrolüüsiproduktid, mille esialgne struktuur on muutunud. Huumus tekib pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänustest nende muutumise ja ümberkujunemise tulemusel, nii lagunemise kui sünteesiprotsesside tagajärjel.
Huumus on tihedalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus on happelise iseloomuga. Huumus sisaldab, võrreldes taimedes ja mikroorganismides leiduvale, palju süsinikku.
Ajaloolist
Ajalooliselt on kasutatud terminit "huumus" mulla tähenduses.
- J.G. Wallerius (1745) käsitles huumusena kompostunud orgaanilist ainest;
- Carl von Linné klassifitseeris mullad järgmiselt: Humus daedalea, Humus rualis, Humus latum, Humus damascena, Humus chistosa.[1]
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
