Peeter Suure merekindluse peapositsioon ehk keskpositsioon oli osa Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele aastatel 1912–1918 ehitatud Peterburi merekaitsePeeter Suure merekindluse ehitistest. Peapositsioon on 'Peeter Suure merekindlus' kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses 'Peeter Suure merekindlus' on kõik peapositsioonist lääne poole rajatud hilisemad positsioonid.
Peeter Suure merekindluse rajamise ukaasiga jaotati piirkond kolmeks sektoriks: lõuna- (Eesti), põhja- (Soome) ja meresektor.[1]
Suurtükipatareide sümbolite tähendus nimes (IV-6″/50 või IV-152/50):
Eestis paiknevat Peeter Suure merekindluse osa (Tallinna lähedastel saartel ja neemedel asunud rannikupatareisid, staapi, kindlusraudteed, sideobjekte, ladusid) nimetati Peeter Suure merekindluse Tallinna mererindeks. 19 mererinde patareist asus 9 patareid Naissaarel, 3 patareid Viimsi poolsaarel ja 2 patareid tollal Viimsi koosseisu kuulunud Aegna saarel. Organisatsiooniliselt olid patareid allutatud PSM mererinde (Приморский фронт Морской крепости Императора Петра Великого, ПФ МкИПВ) üksikutele suurtükipataljonidele. Kesk- ja põikpositsiooni 1. üstp allusid patareid Naissaarel; 2. üstp allusid patareid Dirhamis, Pakri poolsaarel, Paldiski sadamas, Suurupi poolsaarel, 3. üstp allusid patareid Kakumäe poolsaarel, Paljassaare saartel, Aegna saarel, Viimsi poolsaarel, 5. üstp allusid patareid Soome Mäkiluoto saarel, 6. üstp allusid patareid Russarö ja Хесте-Бюссе saarel.
Rannakaitsepatarei nr 2,[4]Suurupi küla, USA firma Bethlehem Steel poolt toodetud IV-234/50 (9,2"/50) kahuritega patarei ja helgiheitjapositsioon;[5]. 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus. (2-й отдельный батальон...[6])
Rannakaitsepatarei nr 1b, III-120/45, Pakri poolsaarel (vene k. остров Малый Рооге) oli valmis ajutistel alustel. PMS mererinde 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus.
Rannakaitsepatarei nr 3b, I-120/50, Väike-Pakri saarel oli valmis ajutistel alustel. PMS mererinde 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus. (2-й отдельный батальон артиллерии приморского фронта морской крепости Императора Петра Великого[6])
Rannakaitsepatarei nr 6, saare edelaküljel, V-8"/50 suurtükipatarei, 1916. aasta sügisel arvati positsioon reservi
Rannakaitsepatarei nr 7[15] ehk Ameerika patarei, milles IV-234/50 (9,2"/50) USA relvafirma Bethlehem Steel kahurid
Rannakaitsepatarei nr 8 ehk Troonipärija Aleksei patarei saare keskosas, millest oli kaevatud ainult üks süvend[16] ja kuhu kavandati[3] kolm (14"/52), kahe paariskahuriga patareisoomustorni
Ajutine rannakaitsepatarei nr 9,[17] IV-8"/45 suurtükipatarei,
Rannakaitsepatarei nr 10a ehk Peeter Suure patarei,[19] 4 III-356mm (14"/52)[3] suurtükki 2 soomustornis, asus rannast ca 300 m kaugusel. Rajatis koosnes kahest kompaktsest kahekorruselisest betoonehitisest-soomustornialustest, mis omavahel olid ühendatud 200 m pikkuse liivast kuhjatud kaitsevalliga.
Rannakaitsepatarei nr 11,[21] koosnes IV(III)-120/50 Vickers tüüpi suurtükist ja asus saare idaosas
kavandatud Rannapatarei nr nr 18 jäi ehitamata
Naissaare patareide süsteemi tsentraliseeritud juhtimiseks ehitati saare põhjaossa massiivne kahekorruseline betoonist keskkomandopunkt, kus asusid staap, juhtivate ohvitseride magala, telefonikeskjaam. Organisatsiooniliselt olid rannakaitsepatareid allutatud PSM mererinde 1. üksikule suurtükiväepataljonile (1-ый отдельный батальон артиллерии ПФ).
Rannapatarei nr 19, IV-356mm/14″ suurtükipatarei (kavandatud, kuid mitte teostatud)
Rannapatarei nr 20, II-356mm/14″, mis rajati Porkkala neeme juures Mäkiluoto saarel, kindlustuste esmaetapil samaaegselt Aegna rannikupatareidega. Patareisse kavandati kolm 14" (356mm) paarissuurtükipatareid, kolmandat soomustorni ei ehitatud valmis.
Rannapatarei nr 21, IV-9″ suurtükipatarei (kavandatud, kuid mitte teostatud)
Rannapatarei nr 22, II-8″ suurtükipatarei (kavandatud, kuid mitte teostatud)
Suurtükipatarei XII-3″ (kavandatud, kuid mitte teostatud)