Peeter Suure merekindluse peapositsioon

Peeter Suure merekindluse peapositsioon ehk keskpositsioon oli osa Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele aastatel 1912–1918 ehitatud Peterburi merekaitse Peeter Suure merekindluse ehitistest. Peapositsioon on 'Peeter Suure merekindlus' kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses 'Peeter Suure merekindlus' on kõik peapositsioonist lääne poole rajatud hilisemad positsioonid.

Soome lahe kaitseplaan (1917)

Peeter Suure merekindluse rajamise ukaasiga jaotati piirkond kolmeks sektoriks: lõuna- (Eesti), põhja- (Soome) ja meresektor.^[1]

Suurtükipatareide sümbolite tähendus nimes (IV-6″/50 või IV-152/50):

• IV – kahurite arv patareis
• 6″/152 – kahurite kaliiber tollides/millimeetrites
• 50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites

Merekindluse peapositsiooni lõunasektor

Peapositsiooni moodustasid Pakri, Suurupi ja Viimsi poolsaarel ning Kakumäel, Aegnal, Naissaarel, Väike-Pakril ja Paljassaarel paiknenud rannikupatareid.

Eestis paiknevat Peeter Suure merekindluse osa (Tallinna lähedastel saartel ja neemedel asunud rannikupatareisid, staapi, kindlusraudteed, sideobjekte, ladusid) nimetati Peeter Suure merekindluse Tallinna mererindeks. 19 mererinde patareist asus 9 patareid Naissaarel, 3 patareid Viimsi poolsaarel ja 2 patareid tollal Viimsi koosseisu kuulunud Aegna saarel. Organisatsiooniliselt olid patareid allutatud PSM mererinde (Приморский фронт Морской крепости Императора Петра Великого, ПФ МкИПВ) üksikutele suurtükipataljonidele. Kesk- ja põikpositsiooni 1. üstp allusid patareid Naissaarel; 2. üstp allusid patareid Dirhamis, Pakri poolsaarel, Paldiski sadamas, Suurupi poolsaarel, 3. üstp allusid patareid Kakumäe poolsaarel, Paljassaare saartel, Aegna saarel, Viimsi poolsaarel, 5. üstp allusid patareid Soome Mäkiluoto saarel, 6. üstp allusid patareid Russarö ja Хесте-Бюссе saarel.

6"/152 mm Canet' suurtükk lahtisel suurtükialusel

Suurupi rannapatareid

• Rannakaitsepatarei nr 1,^[2] Suurupi poolsaarel Suurupi küla Harku vallas (valmimata, kuhu kavandati^[3] paariskahuritega patareisoomustorni) IV-14"/52 (356 mm/14") kahuripatarei (Romanovite patarei) asus Suurupi Ülemise tuletorni juures;
• Rannakaitsepatarei nr 2,^[4] Suurupi küla, USA firma Bethlehem Steel poolt toodetud IV-234/50 (9,2"/50) kahuritega patarei ja helgiheitjapositsioon;^[5]. 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus. (2-й отдельный батальон...^[6])
• Õhutõrjepatarei 2a, III-57 mm
• Rannakaitsepatarei nr 3,^[7] Suurupi küla. Patarei IV-6"/(152-mm) Canet’-tüüpi kahuriga ja helgiheitjad 1^[8] ja 2.^[9]

Pakri poolsaar kaardil.

Pakri poolsaare ja Pakri saarte rannapatareid

• Rannakaitsepatarei nr 1b, III-120/45, Pakri poolsaarel (vene k. остров Малый Рооге) oli valmis ajutistel alustel. PMS mererinde 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus.
• Rannakaitsepatarei nr 3b, I-120/50, Väike-Pakri saarel oli valmis ajutistel alustel. PMS mererinde 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus. (2-й отдельный батальон артиллерии приморского фронта морской крепости Императора Петра Великого^[6])
• Rannakaitsepatarei nr 2b, Suur-Pakri saarel jäi ehitamata

Kakumäe rannapatareid

• Rannakaitsepatarei nr 4,^[10] koosnes IV-120/50 Vickersi suurtükist, asus Kakumäe poolsaare tipus (Kakumäe tee 250) koos komandohoone,^[11] elektrijaama,^[12] helgiheitjaplokiga.^[13]
• Õhutõrjepatarei 4a, IV-75 mm suurtükki

Naissaare asendikaart

Naissaare rannapatareid

Rannapatarei nr 7

• Rannakaitsepatarei nr 5 ehk Lõunapatarei, Põhjakülas ehk Tagakülas,^[14] IV-152/45 suurtükki
• Õhutõrjepatarei nr 5a, IV-75 mm
• Rannakaitsepatarei nr 6, saare edelaküljel, V-8"/50 suurtükipatarei, 1916. aasta sügisel arvati positsioon reservi
• Rannakaitsepatarei nr 7^[15] ehk Ameerika patarei, milles IV-234/50 (9,2"/50) USA relvafirma Bethlehem Steel kahurid
• Rannakaitsepatarei nr 8 ehk Troonipärija Aleksei patarei saare keskosas, millest oli kaevatud ainult üks süvend^[16] ja kuhu kavandati^[3] kolm (14"/52), kahe paariskahuriga patareisoomustorni
• Ajutine rannakaitsepatarei nr 9,^[17] IV-8"/45 suurtükipatarei,
• Rannakaitsepatarei nr 9,^[18] patarei õhiti 1918. aasta veebruaris
• Rannakaitsepatarei nr 10a ehk Peeter Suure patarei,^[19] 4 III-356 mm (14"/52)^[3] suurtükki 2 soomustornis, asus rannast ca 300 m kaugusel. Rajatis koosnes kahest kompaktsest kahekorruselisest betoonehitisest-soomustornialustest, mis omavahel olid ühendatud 200 m pikkuse liivast kuhjatud kaitsevalliga.

120 mm Vickers tüüpi suurtükipatarei

• Rannakaitsepatarei nr 10b,^[20] 4 II-305/52 (12"/52) suurtükki 2 soomustornis.
• Rannakaitsepatarei nr 11,^[21] koosnes IV(III)-120/50 Vickers tüüpi suurtükist ja asus saare idaosas
• kavandatud Rannapatarei nr nr 18 jäi ehitamata
  • Naissaare patareide süsteemi tsentraliseeritud juhtimiseks ehitati saare põhjaossa massiivne kahekorruseline betoonist keskkomandopunkt, kus asusid staap, juhtivate ohvitseride magala, telefonikeskjaam. Organisatsiooniliselt olid rannakaitsepatareid allutatud PSM mererinde 1. üksikule suurtükiväepataljonile (1-ый отдельный батальон артиллерии ПФ).

Paljassaare poolsaar Paljassaare ja Tallinna lahe vahel

Paljassaare rannikupatareid

• Rannakaitsepatarei nr 12,^[22] Suur-Paljassaare põhjatipus (Paljassaare poolsaare loodetipus), koos Paljassaare poolsaarel asuva 3 helgiheitja (prožektori) ja tugihoonetega
• Õhutõrjepatarei nr 12a, IV-75 mm, hiljem IV-57 mm

Miiduranna rannikupatareid

• Rannakaitsepatarei nr 13,^[23] IV-120 mm Vickersi tüüpi suurtükki, Miiduranna küla, Viimsi vallas, Viimsi poolsaarel. Rannakaitsepatarei koosseisu kuulus neli 120 mm suurtükki, betoonist kahurialused koos varjenditega, komandopunkt ning helgiheitjad Miiduranna ja Pringi neemel.
• Õhutõrjepatarei 13a, III-75 mm suurtükki

Aegna saare rannikupatareid

• Ajutine 120 mm kahurite patarei.
• Rannakaitsepatarei nr 14,^[24] IV-75 mm suurtükki, Aegna saare läänerannikul üksteisest 40 meetri kaugusel eraldi betoonpunkrites^[25] ning helgiheitja positsioon^[26]
• Rannakaitsepatarei nr 15^[27] ehk Aleksander Nevski patarei, millel 2 soomustorni, milles II-305/52 (12"/52) suurtükki, saare loodeosas Kurikneemel, koos helgiheitja positsiooniga Talneemel^[28] ja helgiheitja varjendi ja elektrijaamaga.^[29]

Viimsi poolsaare rannikupatareid (kavandatud)

• Rannakaitsepatarei nr 16 Leppneemes
• Rannakaitsepatarei nr 17 Tammneemes^[30]

Mäkiluoto asendikaart Soome lahes

Merekindluse peapositsiooni põhjasektor

Mäkiluoto rannikupatareid, Porkkala neemel

14″ Mäkiluoto suurtükipatarei

• Rannapatarei nr 19, IV-356 mm/14″ suurtükipatarei (kavandatud, kuid mitte teostatud)
• Rannapatarei nr 20, II-356 mm/14″, mis rajati Porkkala neeme juures Mäkiluoto saarel, kindlustuste esmaetapil samaaegselt Aegna rannikupatareidega. Patareisse kavandati kolm 14" (356 mm) paarissuurtükipatareid, kolmandat soomustorni ei ehitatud valmis.
• Rannapatarei nr 21, IV-9″ suurtükipatarei (kavandatud, kuid mitte teostatud)
• Rannapatarei nr 22, II-8″ suurtükipatarei (kavandatud, kuid mitte teostatud)
• Suurtükipatarei XII-3″ (kavandatud, kuid mitte teostatud)