Peeter Suure merekindluse peapositsioon

Peeter Suure merekindluse peapositsioon ehk keskpositsioon oli osa Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele aastatel 1912–1918 ehitatud Peterburi merekaitse Peeter Suure merekindluse ehitistest. Peapositsioon on 'Peeter Suure merekindlus' kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses 'Peeter Suure merekindlus' on kõik peapositsioonist lääne poole rajatud hilisemad positsioonid.

Peeter Suure merekindluse rajamise ukaasiga jaotati piirkond kolmeks sektoriks: lõuna- (Eesti), põhja- (Soome) ja meresektor.^[1]

Suurtükipatareide sümbolite tähendus nimes (IV-6″/50 või IV-152/50):

IV – kahurite arv patareis
6″/152 – kahurite kaliiber tollides/millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites

Remove ads

Peapositsiooni moodustasid Pakri, Suurupi ja Viimsi poolsaarel ning Kakumäel, Aegnal, Naissaarel, Väike-Pakril ja Paljassaarel paiknenud rannikupatareid.

Eestis paiknevat Peeter Suure merekindluse osa (Tallinna lähedastel saartel ja neemedel asunud rannikupatareisid, staapi, kindlusraudteed, sideobjekte, ladusid) nimetati Peeter Suure merekindluse Tallinna mererindeks. 19 mererinde patareist asus 9 patareid Naissaarel, 3 patareid Viimsi poolsaarel ja 2 patareid tollal Viimsi koosseisu kuulunud Aegna saarel. Organisatsiooniliselt olid patareid allutatud PSM mererinde (Приморский фронт Морской крепости Императора Петра Великого, ПФ МкИПВ) üksikutele suurtükipataljonidele. Kesk- ja põikpositsiooni 1. üstp allusid patareid Naissaarel; 2. üstp allusid patareid Dirhamis, Pakri poolsaarel, Paldiski sadamas, Suurupi poolsaarel, 3. üstp allusid patareid Kakumäe poolsaarel, Paljassaare saartel, Aegna saarel, Viimsi poolsaarel, 5. üstp allusid patareid Soome Mäkiluoto saarel, 6. üstp allusid patareid Russarö ja Хесте-Бюссе saarel.

Suurupi rannapatareid

Rannakaitsepatarei nr 1,^[2] Suurupi poolsaarel Suurupi küla Harku vallas (valmimata, kuhu kavandati^[3] paariskahuritega patareisoomustorni) IV-14"/52 (356 mm/14") kahuripatarei (Romanovite patarei) asus Suurupi Ülemise tuletorni juures;
Rannakaitsepatarei nr 2,^[4] Suurupi küla, USA firma Bethlehem Steel poolt toodetud IV-234/50 (9,2"/50) kahuritega patarei ja helgiheitjapositsioon;^[5]. 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus. (2-й отдельный батальон...^[6])
Õhutõrjepatarei 2a, III-57 mm
Rannakaitsepatarei nr 3,^[7] Suurupi küla. Patarei IV-6"/(152-mm) Canet’-tüüpi kahuriga ja helgiheitjad 1^[8] ja 2.^[9]

Pakri poolsaare ja Pakri saarte rannapatareid

Rannakaitsepatarei nr 1b, III-120/45, Pakri poolsaarel (vene k. остров Малый Рооге) oli valmis ajutistel alustel. PMS mererinde 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus.
Rannakaitsepatarei nr 3b, I-120/50, Väike-Pakri saarel oli valmis ajutistel alustel. PMS mererinde 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus. (2-й отдельный батальон артиллерии приморского фронта морской крепости Императора Петра Великого^[6])
Rannakaitsepatarei nr 2b, Suur-Pakri saarel jäi ehitamata

Kakumäe rannapatareid

Rannakaitsepatarei nr 4,^[10] koosnes IV-120/50 Vickersi suurtükist, asus Kakumäe poolsaare tipus (Kakumäe tee 250) koos komandohoone,^[11] elektrijaama,^[12] helgiheitjaplokiga.^[13]
Õhutõrjepatarei 4a, IV-75 mm suurtükki

Naissaare rannapatareid

Rannakaitsepatarei nr 5 ehk Lõunapatarei, Põhjakülas ehk Tagakülas,^[14] IV-152/45 suurtükki
Õhutõrjepatarei nr 5a, IV-75 mm
Rannakaitsepatarei nr 6, saare edelaküljel, V-8"/50 suurtükipatarei, 1916. aasta sügisel arvati positsioon reservi
Rannakaitsepatarei nr 7^[15] ehk Ameerika patarei, milles IV-234/50 (9,2"/50) USA relvafirma Bethlehem Steel kahurid
Rannakaitsepatarei nr 8 ehk Troonipärija Aleksei patarei saare keskosas, millest oli kaevatud ainult üks süvend^[16] ja kuhu kavandati^[3] kolm (14"/52), kahe paariskahuriga patareisoomustorni
Ajutine rannakaitsepatarei nr 9,^[17] IV-8"/45 suurtükipatarei,
Rannakaitsepatarei nr 9,^[18] patarei õhiti 1918. aasta veebruaris
Rannakaitsepatarei nr 10a ehk Peeter Suure patarei,^[19] 4 III-356 mm (14"/52)^[3] suurtükki 2 soomustornis, asus rannast ca 300 m kaugusel. Rajatis koosnes kahest kompaktsest kahekorruselisest betoonehitisest-soomustornialustest, mis omavahel olid ühendatud 200 m pikkuse liivast kuhjatud kaitsevalliga.

Rannakaitsepatarei nr 10b,^[20] 4 II-305/52 (12"/52) suurtükki 2 soomustornis.
Rannakaitsepatarei nr 11,^[21] koosnes IV(III)-120/50 Vickers tüüpi suurtükist ja asus saare idaosas
kavandatud Rannapatarei nr nr 18 jäi ehitamata
- Naissaare patareide süsteemi tsentraliseeritud juhtimiseks ehitati saare põhjaossa massiivne kahekorruseline betoonist keskkomandopunkt, kus asusid staap, juhtivate ohvitseride magala, telefonikeskjaam. Organisatsiooniliselt olid rannakaitsepatareid allutatud PSM mererinde 1. üksikule suurtükiväepataljonile (1-ый отдельный батальон артиллерии ПФ).

Paljassaare rannikupatareid

Rannakaitsepatarei nr 12,^[22] Suur-Paljassaare põhjatipus (Paljassaare poolsaare loodetipus), koos Paljassaare poolsaarel asuva 3 helgiheitja (prožektori) ja tugihoonetega
Õhutõrjepatarei nr 12a, IV-75 mm, hiljem IV-57 mm

Miiduranna rannikupatareid

Rannakaitsepatarei nr 13,^[23] IV-120 mm Vickersi tüüpi suurtükki, Miiduranna küla, Viimsi vallas, Viimsi poolsaarel. Rannakaitsepatarei koosseisu kuulus neli 120 mm suurtükki, betoonist kahurialused koos varjenditega, komandopunkt ning helgiheitjad Miiduranna ja Pringi neemel.
Õhutõrjepatarei 13a, III-75 mm suurtükki

Aegna saare rannikupatareid

Ajutine 120 mm kahurite patarei.
Rannakaitsepatarei nr 14,^[24] IV-75 mm suurtükki, Aegna saare läänerannikul üksteisest 40 meetri kaugusel eraldi betoonpunkrites^[25] ning helgiheitja positsioon^[26]
Rannakaitsepatarei nr 15^[27] ehk Aleksander Nevski patarei, millel 2 soomustorni, milles II-305/52 (12"/52) suurtükki, saare loodeosas Kurikneemel, koos helgiheitja positsiooniga Talneemel^[28] ja helgiheitja varjendi ja elektrijaamaga.^[29]

Viimsi poolsaare rannikupatareid (kavandatud)

Rannakaitsepatarei nr 16 Leppneemes
Rannakaitsepatarei nr 17 Tammneemes^[30]

Remove ads

Mäkiluoto rannikupatareid, Porkkala neemel

Rannapatarei nr 19, IV-356 mm/14″ suurtükipatarei (kavandatud, kuid mitte teostatud)
Rannapatarei nr 20, II-356 mm/14″, mis rajati Porkkala neeme juures Mäkiluoto saarel, kindlustuste esmaetapil samaaegselt Aegna rannikupatareidega. Patareisse kavandati kolm 14" (356 mm) paarissuurtükipatareid, kolmandat soomustorni ei ehitatud valmis.
Rannapatarei nr 21, IV-9″ suurtükipatarei (kavandatud, kuid mitte teostatud)
Rannapatarei nr 22, II-8″ suurtükipatarei (kavandatud, kuid mitte teostatud)
Suurtükipatarei XII-3″ (kavandatud, kuid mitte teostatud)

Remove ads

[Mehis_Helme-1] [1]
Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996. Autori kirjastusel : 2006

[E55lQ-2] [2]
8863 Peeter Suure Merekindluse valmimata rannakaitsepatarei nr. 1 kaks süvendit, 1916. a. kultuurimälestiste riiklikus registris

[libes.ru-3] [3]
Отечественная Береговая Артиллерия, 14"/ 52 Башенные Установки, Техника И Вооружение 1997 03

[BhrD4-4] [4]
8868 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 2, 1916. a. kultuurimälestiste riiklikus registris

[1ttdC-5] [5]
8864 Peeter Suure Merekindluse Suurupi rannakaitsepaterei nr. 2 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a. kultuurimälestiste riiklikus registris

[900-2-i-ot-6] [6]
900, 2-й отдельный батальон артиллерии приморского фронта морской крепости Императора Петра Великого г.Ревель (1915-?)., rgavmf.ru

[R964n-7] [7]
8866 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 varemed kultuurimälestiste riiklikus registris

[YVXok-8] [8]
8867 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 helgiheitja kultuurimälestiste riiklikus registris

[YPJtm-9] [9]
8871 Peeter Suure Merekindluse mererinde Suurupi positsiooni idapoolse helgiheitja varjend, 1917. a. kultuurimälestiste riiklikus registris

[GYH8G-10] [10]
8744 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4, 1913–1914 kultuurimälestiste riiklikus registris

[zXU0r-11] [11]
8745 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 komandopunkt, 1915. a. kultuurimälestiste riiklikus registris

[ESkCI-12] [12]
8742 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja jõujaama varjend, 1916. a kultuurimälestiste riiklikus registris

[0Bspl-13] [13]
8743 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a. kultuurimälestiste riiklikus registris

[WtHcr-14] [14]
6" Canet suurtüki soomustorn. Peeter Suure merekindluse peapositsioon kultuurimälestiste riiklikus registris Kultuurimälestiste riiklik register

[b2bXK-15] [15]
2643 Rannapatarei nr. 7, "Ameerika" kultuurimälestiste riiklikus registris

[C2STS-16] [16]
2644 Rannapatarei nr. 8 lõunapoolne süvend kultuurimälestiste riiklikus registris

[xFIIM-17] [17]
Отечественная Береговая Артиллерия, 8"/45 Пушка, Техника И Вооружение 1997 03

[uKCkv-18] [18]
Отечественная Береговая Артиллерия, 8"/50 Пушки, Техника И Вооружение 1997 03

[G6TmT-19] [19]
2646 Rannapatarei nr. 10a, "Peeter Suure" kultuurimälestiste riiklikus registris

[pkQs1-20] [20]
2647 Rannapatarei nr. 10b kultuurimälestiste riiklikus registris

[woiXP-21] [21]
2648 Rannapatarei nr. 11 kultuurimälestiste riiklikus registris

[7UhWv-22] [22]
8516 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 12, 1915. a. kultuurimälestiste riiklikus registris

[w2N9m-23] [23]
8897 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 13, 1915. a. kultuurimälestiste riiklikus registris

[lbD9h-24] [24]
8694 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14, 1915. a. kultuurimälestiste riiklikus registris

[c6MR5-25] [25]
"Aegna saar, 20. sajandi esimene pool". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2013. Vaadatud 10. aprillil 2013.

[HZ4Ic-26] [26]
8695 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14 helgiheitja positsioon, 1915. a kultuurimälestiste riiklikus registris

[U5vW3-27] [27]
8696 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 kultuurimälestiste riiklikus registris

[4QNg6-28] [28]
8698 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja positsioon, 1915–1917 kultuurimälestiste riiklikus registris

[ybTUx-29] [29]
8697 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja varjend, 1915–1917 kultuurimälestiste riiklikus registris

[ygtPM-30] [30]
Viimsi militaarlugu^{[alaline kõdulink]}

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]

[24]

[25]

[26]

[27]

[28]

[29]

[30]