Nõukogude Liidus toodetud amfiibtank From Wikipedia, the free encyclopedia
PT-76 (vene keeles ПТ-76, плавающий танк-76 'ujuvtank-76') oli Nõukogude Liidus toodetud amfiibtank.
PT-76 | |
---|---|
PT-76 tehnilised andmed | |
Pikkus | 7,63 m |
Laius | 3,14 m |
Kõrgus | 2,20 m |
Kaal | 14 t |
Kiirus | maastikul ? maanteel 44 km/h vees 10,2 km/h |
Käiguvaru | maanteel 180–200 km |
Suurtükk | 76 mm 40 mürsku |
Kuulipildujad | 7,62 mm 1000 padrunit |
Soomus | kuni 15 mm |
Mootor | kuuesilindriline neljataktiline kompressorita diislikütusega töötav reasmootor В-6 (В-6Г, В-6П ja В-6Б)[1] |
Mootori võimsus | 240 hj |
Meeskond | 3 inimest |
Number 76 tähendab tanki relvaks olevat 76,2 mm kahurit.[2]
Lihtsuse ja odavuse tõttu oli PT-76 populaarne ka Nõukogude Liidu liitlaste seas Ida-Euroopas ja Aasias.[3] Selle platvormil põhineb veel mitu soomukit.
Teises maailmasõjas kasutas Punaarmee mitut tüüpi ujuvaid kergetanke (T-40, T-60, T-70 ja T-80), lisaks lendliisi eest saadud kergetanke. Sõja lõpus oli Nõukogude Liidul 8800 kergetanki.[2]
Esimene pärast sõda valmistatud kergetank oli K-90. See kaalus 10 tonni ja oli ehitatud suurtükiveduk M-2 veermikule. 140-hobujõuline karburaatormootor GAZ-201 paiknes masina esiosas. Tanki maksimaalne kiirus oli 43 km/h. Soomus oli õhuke, ulatudes kõigest 15 millimeetrini. Pearelv oli 76 mm kahur LB-70G. Vees liikus tank sõukruvide abil. Tanki peakonstruktor oli A. Kravtsov. Tootmisse see tank ei läinud.[2]
PT-76 eelkäija oli Objekt 740, mille kallal töötati Tšeljabinski Kirovi tehase konstrueerimisbüroos Nikolai Šašmurini juhtimisel. Aastast 1951 algasid tööd PT-76 kallal.[2] Projekti kiitis heaks Nõukogude sõjavägi 1952. aastal.[3] Seeriatootmine algas 1953. aastal Stalingradi traktoritehases (praeguses Volgogradi traktoritehases)[2][4] ja võeti relvastusse 1954. aastal.[5][6]
1960. aastate alguses valmistati täiesti uue konstruktsiooniga kergetank Objekt 906. Tanki kere oli 30 mm paksusest alumiiniumist, torn 15 mm paksusest terasest. Mootor oli 300-hobujõuline diiselmootor D-6-300M, tanki maksimaalne kiirus oli 75 km/h. Pearelv oli 85 mm kahur D-58 koos 15 mürsku mahutava laaduriga. Neid tanke tähistati ka nimega PT-85. Lisaks projekteeriti üks 90 mm kahuriga versioon PT-90, kuid seda ei ehitatud valmis. Kuigi PT-85 oli tehniliste andmete poolest PT-76-st üle, ei läinud see siiski tootmisse.[7]
1975. aastal ehitati Volgogradi traktoritehases ja Kuragini tehases M3 (masina- või mehaanikatehas) veel kaks katsetanki. Mõlemad olid relvastatud 100 mm kahuriga 2A48 ja 400-hobujõulise diiselmootoriga. Tankide tippkiirus oli 70 km/h. Kuragini tehase tanki peakonstruktor oli A. Blagonrarov ja selle tähis oli Objekt 685. Kere oli valmistatud terasest, torn titaanisulamist, masin kaalus 16,5 tonni.
Volgogradi tehase tanki nimi oli Objekt 934. See üleni alumiiniumsulamist masin kaalus 17,5 tonni. Kumbki tank ei läinud tootmisse.[7]
PT-76 kere meenutab paati ja on küllalt lame, tema torn on kausjas. Tankiroomikul on kuus maanteeratast, tugirattad puuduvad.[5] Tankil on 240-hobujõuline kuuesilindriline neljataktiline kompressorita diislikütusel töötav reasmootor V-6 (V-6G, V-6P ja V-6B), mis võimaldab sõita maal kuni 44 km/h ja vees kuni 10 km/h. Samal ajal toodetud kesktank T-54 sõitis maal kuni 50 km/h.[2] PT-76 käiguvaru on maal kuni 260 km, vees kuni 100 km.[6]
Meeskond koosneb kolmest liikmest: juht on ees keskel, komandör (täidab ka sihturi ülesandeid) ja laadija on tornis. Komandör on kahurist vasakul ja laadija paremal. Torni peal on komandörile ja laadijale mõeldud topeltluuk. Juhi istme all on varuluuk hädaolukorras kasutamiseks.[4]
PT-76 põhirelv oli algselt 76,2 mm vintrauaga kahur D-56T, mis põhines Teise maailmasõja ajal T-34-l ja KV-1-l kasutatud sama kaliibriga kahuril.[3] Kuna selle kahuri peamine puudus oli stabilisatsiooni puudumine, siis asendati see varsti stabiliseeritud variandiga D-56TM. Alates 1959 hakati seda modifitseerima ja mudeli uueks nimeks sai D-56TS.[4]
Kahuri kõrval asub 7,62 mm kuulipilduja SGMT. Mõnele masinale on paigaldatud 12,7 mm õhutõrjekuulipilduja.[4]
Kahuri laskekiirus on 6–8 lasku minutis. Laskemoon on 40 mürsku, millest 24 on kildmürsud, 4 alakaliibrilised soomustläbistavad trasseermürsud, 4 soomustläbistavad trasseermürsud ja 8 kumulatiivlaenguga mürsud. Maksimaalne laskeulatus on 4 km. Soomustläbistavad mürsud suudavad 2 km pealt läbistada kuni 60° nurga all 60 mm paksuse soomuse. Modifitseeritud kahuritega suudetakse samadel tingimustel läbistada kuni 75 mm paksuse soomuse.[4]
Nagu enamikul Nõukogude tankidel, on ka PT-76 kahurit võimalik suhteliselt vähe allapoole suunata, mis on selle kahuri peamine puudus.[5][6]
PT-76 soomus on valmistatud külmvaltsitud terasest.[4] Kerel on see kuni 13 mm ja tornil kuni 15 mm paks.[8] Selline soomus kaitseb tavalise käsitulirelva, kuid mitte raskekuulipilduja tule eest. Erinevalt enamikust selle aja Nõukogude tankidest puudub PT-76-l massihävitusrelvade-vastane kaitse.[6]
Tank liigub vees veepaiskurite abil. Liikuda saab nii edas- kui ka tagurpidi. Ka pööramine käib veepaiskurite abil. Vees sõites tõstetakse üles lainemurdja, mis muidu on klapitud nina peale maha.[2] Lainemurdja ülestõstmine ja kahe elektrilise pilsipumba töölepanek on ainsad vajalikud tegevused enne vettesõitmist.[3]
Lisaks pilsipumpadele on hädaolukordadeks olemas veel käsipumbad. Tänu pumpadele suudab tank jääda vee peale ka siis, kui on saanud tabamuse või lekib mõnel muul põhjusel.[4]
Tank | PT-76* | PT-76B* | PT-76M* | K-90* | PT-85** | PT-90** | Objekt 685** | Objekt 934** |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kaal | 14,0 t | 14,2 t | 14,7 t | 10,0 t | 15,0 t | 15,0 t | 16,5 t | 17,5 t |
Pikkus koos kahuriga | 7,63 m | 7,63 m | 7,63 m | 6,75 m | 8,50 m | 8,50 m | 9,45 m | 9,43 m |
Kere pikkus | 6,91 m | 6,91 m | 6,91 m | 6,75 m | 7,60 m | 7,60 m | 7,20 m | – |
Laius | 3,14 m | 3,14 m | 3,14 m | 2,94 m | 2,90 m | 2,90 m | 3,15 m | 3,15 m |
Kõrgus | 2,20 m | 2,33 m | 2,26 m | 2,20 m | 2,22 m | 2,22 m | 2,25 m | 2,25 m |
Kahuri kaliiber | 76 | 76 | 76 | 76 | 85 | 90 | 100 | 100 |
Kuulipildujate laskemoonavaru | 1000 | 1000 | 1000 | 1000 | 2000 | – | 2000 | 2000 |
Mootor / võimsus | V-6/240 hj | V-6/240 hj | V-6/240 hj | Gaz-201/ 140 hj | -/300 hj | -/300 hj | -/400 hj | -/400 hj |
Maksimaalne kiirus | 44 km/h | 44 km/h | 45 km/h | 43 km/h | 75 km/h | 75 km/h | 70 km/h | 70 km/h |
Käiguvaru | 240–260 km | 370 km | 400 km | 250 km | 500 km | 500 km | 600 km | 600 km |
Kütusepaagi maht | 250 l | 390 l | 300 l | – | 500 l | 500 l | – | – |
Kere/torni esikülje soomus | 13/15 mm | 13/15 mm | 13/15 mm | 15/15 mm | 30/15 mm | 30/15 mm | – | – |
Kõigil neil tankidel oli üks 7,62 mm kaliibriga kuulipilduja. Kõigil oli kahuri laskemoonavaru 40 mürsku ja kõigil oli meeskonnas 3 liiget.
PT-76-t kasutati Nõukogude Liidus ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni maades standardse luuretankina, veetakistuste ületamiseks ja merejalaväe dessandi toetusmasinana. Tänapäeva Vene sõjaväes on PT-76 rolli üle võtnud BMP-1, mille põhiline puudus on suurekaliibrilise pearelva puudumine.[6] Praeguseks on PT-76 kasutusel vaid vähestes Vene sõjaväe üksustes, kuid see on laialt levinud arengumaade sõjavägedes.
Vietnami sõjas kasutas Põhja-Vietnami sõjavägi tanke T-54, T-55, Tüüp 59, Tüüp 63 ja PT-76.
Põhja-Vietnami soomusväe esimene õnnestumine oli Lang Vei lahing 6.–7. veebruaril 1968. Põhja-Vietnami 202. soomusrügemendi 13 PT-76 juhtisid rünnakut USA erivägede laagri vastu, kus paiknesid 24 rohelist baretti ja 500 maakaitseväelast. Kaitsjad kasutasid tankitõrjerelvi M72 LAW ja kutsusid lähedal asunud Khe Sanhi baasist abi. Khe Sanh oli samuti piiramisrõngas ega saanud aidata. Viimased ellujääjad Lang Veis murdsid piiramisrõngast välja ja evakueeriti kopteritel.[9]
Esimene tank-tanki vastu lahing toimus 1968. aasta keskel, kui USA luurelennuk märkas Ben Hai jões demilitariseeritud tsoonis PT-76-t, mida selle meeskond pesi. Lennujuht edastas andmed lähedal paiknenud 3. merejalaväe soomuspataljoni allüksusele, mis oli relvastatud M48 Paton tankidega. Lennukit kasutati tulejuhtimiseks ja üksus tulistas PT-76 pihta kolm lasku, tabades kolmandaga. Tankimeeskond jättis oma sõiduki maha. Mõne aja pärast lendasid mahajäetud tankist üle mõned F-4 Phantom lennukid, kes seda samuti märkasid. Laskemoona kokku hoidmata pommitati tank puruks.[9]
3. märtsi 1969 öösel ründas Põhja-Vietnami sõjavägi USA erivägede 202. soomusrügementi Ben Heti laagris, et hävitada sealsed suurtükid. Üks PT-76 sõitis miinile, hoiatades sellega laagrit. Lisaks süütas plahvatus mitu PT-76 põlema. Lahinguvälja valgustati rakettidega. Üks PT-76 suutis kahuri välgatuste järgi sihtides tabada üht M48 Patton tanki otse torni pihta, tappes kaks meeskonnaliiget ja haavates veel kaht. Üks Patton suutis sama tehnikat kasutades hävitada teise lasuga ühe PT-76. Hommikul oli lahinguväljal kahe PT-76 ja ühe BTR-50 vrakk.[9] Eemalt leiti veel mõned mahajäetud masinad.[10]
24. aprillil 1972 saabus Vietnamisse rühm kahe helikopteriga UH-1B, millele olid eksperimentaalselt kinnitatud tankitõrjeraketid XM26 TOW. Meeskonda saatsid tehnikud ettevõtetest Bell Helicopter ja Hughes Aircraft Corporation. Üksus nimi oli 1st Combat Aerial TOW Team ja see paigutati Tây Nguyêni, et seal sooritada relvakatsetusi. Alates 2. maist otsiti iga päev vaenlase soomusmasinaid. 9. mail ründasid Põhja-Vietnami soomusüksused Ben Heti laagrit. TOW-üksus hävitas 3 PT-76 ja lõi rünnaku tagasi.[11]
26. mail üritas Põhja-Vietnami sõjavägi Kontumi linna tagasi vallutada. TOW-dega varustatud helikopterid toodi kohale esimestena. Põhja-Vietnami tankid liikusid peaaegu takistamatult läbi linna. Konventsionaalne õhurünnak oli liiga riskantne, kuna see ohustanuks sõbralikke vägesid. Kuid TOW-raketid osutusid heaks tankide noppimise vahendiks. Kaks helikopterit suutsid päeva jooksul hävitada 9 vastase tanki ja vigastada üht (5 hävitatud tanki olid T54/55- ning 4 hävitatud ja 1 vigastatud tank PT-76-tüüpi). Kuu lõpuks olid helikopteritelt lastud TOW-raketid hävitanud 47 sihtmärki, millest 24 olid tankid.[11]
Tanki PT-76 kasutati ka 1965. ja 1971. aasta India-Pakistani sõdades. Kuigi PT-76 oli 1971. aastaks juba vananenud, mängis see tänu arvulisele ülekaalule ja paremale taktikale olulist rolli India võidus Pakistani üle. Idarindel (Bangladeshi piiril) osutusid PT-76-d ülekaalukalt paremaks Pakistani M24 Chaffee tankidest, kuid läänerindel jäid nad oluliselt alla tankidele M48 Patton ja Tüüp 59, eriti otsustavas Cyhambi lahingus.
PT-76 kasutati ka Kuuepäevases sõjas 1967, kui Iisraeli sõjavägi hävitas või hõivas umbes 200 Egiptuse tanki T-54, T-55 ja PT-76. Yom Kippuri sõjas kasutas Egiptuse 135. merejalaväebrigaad tanke PT-76 Suure Mõrujärve ületamiseks.
Jugoslaavia sõdades kasutasid Jugoslaavia Rahvaarmee ja hiljem Krajina serblaste sõjavägi PT-76 tanke 1991 Sloveenia sõjas ja 1991–1995 Horvaatia iseseisvussõjas.
PT-76 oli tootmises aastatel 1951–67 ja neid valmistati 12 tuhat tükki. Lisaks tehti selle põhjal teisigi soomukeid.[8] Umbes 2000 masinat eksporditi Ida-Euroopasse, Aasiasse, Aafrikasse ja Lähis-Itta.[4]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.