Püha ema Teresa (sünninimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu; 26. august 1910 Üsküp, Kosovo vilajett, Osmanite riik (tänapäeval Skopje, Põhja-Makedoonia) – 5. september 1997 Calcutta (tänapäeval Kolkata), India) oli kosovoalbaania päritolu roomakatoliku nunn, kes rajas Indias Halastuse Misjonäride ordu. Aastal 1979 anti talle Nobeli rahuauhind. 19. oktoobril 2003 kuulutas paavst Johannes Paulus II ta õndsaks. 4. septembril 2016 kuulutas paavst Franciscus ta pühakuks.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Ema Teresa | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 26. august 1910 |
| Surmaaeg |
5. september 1997 (87-aastaselt) Kolkata |
| Autasud | Nobeli rahuauhind, Lavali ülikooli audoktor |
| Koduleht | https://motherteresa.org |
| Autogramm | |
 | |
Elulugu
Anjezë Gonxhe Bojaxhiu (samatähenduslikult Agnes; Gonxhe tähendab albaania keeles õienuppu) sündis Osmanite riigi haldusse kuulunud Kosovo vilajeti pealinnas Üskübis (tänases Skopjes). Ta oli kosovoalbaania ettevõtjast isa Nikollë Bojaxhiu ja ema Dranafille Bojaxhiu (Bernaj) perekonna kolmas ehk noorim laps. Tüdruk oli 8-aastane, kui suri tema linnavolikokku kuulunud isa. Hoolimata viimase vastuseisust kujunes Skopljeks ümbernimetatud linn Serbia kuningriigi territoriaalse laienemise järel õigusjärglase Jugoslaavia kuningriigi lõunapoolseimaks tugipunktiks. 12-aastaselt otsustas noor neiu suunduda nunnaks. Kutsumuse leidis ta pärast Musta Maarja kiriku külastamist Letnicas[1]. 18-aastaselt lahkuski ta kodunt Zagrebi kaudu katoliiklikule Iirimaale, et õppida inglise keelt. 1928. aastal ühines ta Dublini eeslinnas Rathfarnhami kloostrikirikus noviitsina Loreto õeskonnaga.
1929. aastast alates pühendas ta Indias (eeskätt endise Briti Raj pealinnas Kolkatas) ülejäänud elu misjonäritööle roomakatoliku nunnana. Kuigi Skopjest kolisid isa edust ilma jäänud ema, õde ja vend 1934. aastal lõpuks Tiranasse, ei näinud ta kahte esimest enam kunagi. Kommunistlik Albaania Rahvavabariik isoleeris ennast Enver Hoxha juhtimisel Albaania Tööpartei ainuvõimu all tosin aastat hiljem välismaailmast kuni diktaatori surmani 1985. aastal peaaegu täielikult. Absoluutset ateismi teostanud režiim vangistas või surmas kõik paljastatud usklikud.
Ema Teresa võttis siiski nii-nimetatud külma sõja aegadel osa palverännakutest ja missadest üle maailma, kuigi kohati tema meelestatust, praktikaid, poliitilise rolli täitmist ja korruptsioonist lähtunud annetuste vastuvõtmist tugevalt kritiseeriti. Kõigest hoolimata leidis ta tunnustust paljude riikide administratsioonides, pälvides 1970. aastatest alates ka laialdast tähelepanu meedias. Üks suurimaid kriitikuid Christopher Hitchens on teda vastuolulisuse tõttu nimetanud põrgu ingliks[2]. Isolatsioonis elanud albaania rahva teadvusse hakkas rahvuskaaslasest nunna olemasolu vargsi jõudma alles kommunistliku diktatuuri viimasel aastakümnel. Ema Teresa külastas juba 1989. aastal esimese ametliku Albaania visiidi ajal oma 1972. aastal surnud ema ja 1973. aastal surnud õe kalme. Kuna vend elas eksiilis Itaalias, siis temaga kohtus ema Teresa visiitide ajal korduvalt.
Roomakatoliku nunn suri 1997. aastal oma misjonäritöö keskuses Calcuttas.
Tema teened etendasid kaalukat rolli seoses rahvusvaheliste suhetega Kosovo sõjas (1998–1999). 2008. aastal kuulutas Serbia Vabariigi autonoomse Kosovo territooriumi kosovoalbaanlastest ülekaaluka enamusega elanikkond ennast Jugoslaavia Föderaalvabariigi pealinna Belgradi keskvõimust iseseisvaks. Iseseisvust on tunnustanud üle poole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidest. Ta on eriliselt mälestusväärne nii Albaanias ja Kosovos kui ka Põhja-Makedoonias. Esimeses kahes riigis on temale rajatud hulgaliselt väliskulptuure, tema järgi kannavad nime paljud asutused ja tänavad.
Halastuse Misjonäride ordu rajamine ja tegevus
Oktoobris 1950 sai ta paavst Pius XII-lt loa rajada ordu, millest sai Halastuse Misjonäride ordu eelkäija. Ordu missioon oli ema Teresa enda sõnul "aidata näljaseid, hüljatud, kodutuid, pimedaid ja leeprahaigeid – kõiki, kes on ühiskonnast välja tõrjutud ning keda varem või hiljem ootab surm". Ordu tegevus sai alguse Kolkatas (Calcuttas) ja algul kuulus sellesse 13 liiget. Tänapäeval ühendab organisatsioon üle 4500 nunna, kes hoolitsevad vaeste eest.
1952. aastal rajas ema Teresa Kolkatas surijate maja. India ametnike abiga muutis ta hindude mahajäetud templi Kalighati Surijate koduks, kus ta hoolitses vaeste ja haigete eest ning andis neile tasuta arstiabi. Hiljem muudeti maja nimi Kalighati Puhta Südame koduks. Varsti pärast seda asutas ta leeprahaigete kodu. Ta leidis palju abistajaid ja toetajaid ning 1960. aastail rajati haiglaid, vaeste ja leeprahaigete hooldekodusid kogu Indias. Ta oli ka üks esimesi, kes rajas varjupaiku aidsihaigetele.
Ema Teresa heategevuslikud ideed levisid üle kogu maailma. Esimesed sarnased vaeste hooldekodud väljaspool Indiat rajati Venezuelas, Itaalias ja Tansaanias; hiljem paljudes Aasia, Aafrika ja Euroopa riikides.
Esimene ema Teresa õde saabus Eestisse 22. augustil 1992.[3] Sealtpeale tegutseb Halastuse Misjonäride ordu ka Eestis.
1970. aastail sai ema Teresa kuulsaks kogu maailmas, temast tehti mitu dokumentaalfilmi.
Nobeli rahuauhind
1979. aastal sai ema Teresa Nobeli rahuauhinna oma töö ja võitluse eest, millega ta oli leevendanud abi vajavate laste viletsust ja hädasid. Auhinnaraha palus ta annetada Kolkata vaestele. Auhinna üleandmisel küsiti ema Teresalt, mida saaks teha, et maailmas valitseks rahu. Ema Teresa vastas: "Minge koju ja armastage oma peret."
Katoliku kirik on avaldanud eesti keeles ema Teresa loengu Nobeli rahuauhinna saamisel.[4]
Kanoniseerimine
Ema Teresa tunnistati Vatikanis pühakuks 4. septembril 2016. Tseremoonial esines teiste hulgas kosovoalbaania päritolu briti laulja Rita Ora, kes oli aasta varem Kosovo ausaadikuks kuulutatud.
Tunnustus
- 1971 – paavsti rahupreemia
- 1971 – John F. Kennedy inimsuse preemia
- 1972 – Jawaharlal Nehru rahvusvahelise üksteisemõistmise preemia
- 1973 – Templetoni auhind
- 1975 – Albert Schweitzeri preemia
- 1978 – Balzani humanismi, rahu ja vendluse auhind
- 1979 – Nobeli rahuauhind
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
