taimeliik From Wikipedia, the free encyclopedia
Põldmünt (Mentha arvensis L.) on huulõieliste sugukonda mündi perekonda kuuluv taimeliik.
Põldmünt (Mentha arvensis L.) | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsoda |
Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
Sugukond |
Huulõielised Lamiaceae |
Perekond |
Münt Mentha |
Liik |
Põldmünt |
Binaarne nimetus | |
Mentha arvensis (L.) |
Põldmünt on mitmeaastane tugeva mündilõhnaga taim[1][2]. Kasvab niisketel aladel umbrohuna. Taime rahvapärased nimetused on kapsahein, kirbuhain, konnamünt, naistepuna[3].
Põldmündi kõrgus on 10–75 cm[1][4]. Paljunemine toimub nii seemnetega kui ka vegetatiivselt[3].
Risoom on pikk, nöörjas, harunenud vahel mugulataoliste kohtadega. Sellest lähtuvad arvukad maa-alused võsundid, mis on võimelised juurduma[3].
Vars on püstine tõusev või lamav [5], tavaliselt kandiline, värvuselt roheline, vahel punakas[3].
Lehed on tumerohelised või punakad, munajad, lühikese rootsuga, hõreda või täkilissaagja servaga, veidi karvased[4]. Paiknevad varrel vastakult[3].
Õied on kahesugulised kaheli õiekatega ja lühiraolised. Kroon ja tupp on liitlehelised. Tupp on kellukjas, umbes 3 mm pikkune, tavaliselt violetne[3]. Õietupp väljastpoolt karvane, seestpoolt paljas, õietupe tipud laialt kolmnurksed[1]. Kroon on laia putkeosaga, kuni 5 mm pikkune, lilla või roosakaslilla, ülemine hõlm on teistest suurem. Õied asuvad männastena lehtede kaenlas. Männaste alusel on süstjad ripsmelise servaga karvased kõrglehed[3].Õitsemine toimub juulist septembrini, vahel ka juunist oktoobrini [4]
Viljad on ellipsikujulised, kolmetahulise tömbi tipuga pähklikesed. Värvuselt helepruunid ja peenelt punkteeritud pinnaga. Pähklikeste pikkus on kuni 1 mm[3].
Põldmünt on levinud kogu Euroopas, Siberis, Kesk- ja kohati Kagu-Aasias[3], Eestis sage[1][4].
Taim on niiskuslembene[1]. Kasvab tavaliselt kraavides, veekogude kallastel ja niisketel põldudel umbrohuna. Seda võib ka leida salumetsas teeservadel, ranna- ja sooniitudel, karjamaadel, aedades, jäätmaadel[3].
Maapealne osa sisaldab kuni 2% eeterlikke õlisid, mille koostisse kuuluvad mentool ja mitmesugused terpeenid[6]. Jaapani mündis (Metha arvensis herba) sisaldub eeterlik õli (mis sisaldab näiteks menooli (2–40%), mentooni (15–30%), isomentooni (7–12%), limoneeni (7–12%), neomentooli. metüülatsetaati ja β-kariofülleeni), flavinoidid (luteoliin) ja vaik. Põldmündi varieteetides on eeterlike õlide koostis mõnevõrra teistsugune.[5]
Droogina kasutatakse peamiselt jaapani münti (Metha arvensis herba). Kasutamine sarnaneb piparmündi kasutamisega. Ürti kogutakse õitsemise alguses. Ürdi kogumiseks lõigatakse taime ladvaosa koos noorte õite ja lehtedega[5].
Põldmündi lehtedest valmistatud tee vähendab iiveldust ja gaaside teket, parandab söögiisu. Eeterlikud õlid mõjuvad valu vaigistavalt ning on põletikuvastase toimega.[6].Tarvitatakse külmetushaiguste, köha, bronhiidi, palaviku, suu ja kurgu limaskesta põletiku, maksavaevuste ja muu korral. Lahtistab röga, soodustab sapinõristust ja toimib põletikuvastaselt[5].
Vastunäidustuse kohta andmed puuduvad. Droogina raviannustes tõenäoliselt ohutu. Suur annus eeterlikku õli võib tekitada nahakahjustusi. Mida suurem on mentoolisisaldus, seda suurem on kõrispasmide ja bronhiaalastma tekke oht[5].
Muud kasutusalad
Põldmünt on ka hea meetaim. Meeproduktiivsus on ligikaudu 200 kg/ha. Mesi on kollane, läbipaistev ja meenutab värvilt merevaiku[3][7].
Taime noori võrseid kasutatakse ka maitseainena[5][6].
Taimest saab värvainet, mis värvib villa kollaseks või punakaks. Iseloomuliku tugeva lõhna tõttu on taime kasutatud ka kirpude peletamiseks[3].
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.