From Wikipedia, the free encyclopedia
Ohakasikk (Agapanthia villosoviridescens) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas.
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Ohakasikk (perekond) |
| Ohakasikk | |
|---|---|
.jpg) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Sugukond |
Siklased Cerambycidae |
| Alamsugukond |
Lamiinae |
| Perekond |
Ohakasikk Agapanthia |
| Liik |
Ohakasikk |
| Binaarne nimetus | |
|
Agapanthia villosoviridescens De Geer, 1775 | |
Ohakasikk on 13–16 mm pikkune.[1] Kattetiivad mustad, arvukate kollakashallide, tipu poole tihenevate karvatäppidega. Eesselja keskel kollane pikitriip, mis ulatub pea esiservani, 2 sama värvi külgtriipu. Tundlad kehast pikemad. Mustad jalad tihedalt kaetud hallide karvadega.[1][2]
Ohakasikk on levinud Euroopas, Kaukaasias, Kasahstanis ja Lähis-Idas.[3]
Lõuna-Eestis tavaline, Põhja-Eestis harvem.[1] Elupaigana sobivad pigem niiskemad rohumaad ja niidud. Mardikad toidutaimedel, lennuvõimelised. Valmikud kooruvad mai lõpust alates ning neid leitakse kuni augustini.[1][2]
Ohakasiku elutsükkel vältab aasta.[4] Ohakasikk on üks vähestest Eestis leiduvatest siklastest, kelle vastsed elavad rohttaimedes.[2] Ohakasiku vastsed arenevad sarikaliste (nt harakputk ja heinputk) ja ohakate vartes (nt seaohakas ja soo-ohakas).[1][2] Mõnikord sobivad vastsete arenguks ka teised rohttaimed, näiteks karuohakad, ristirohtud, harilik vesikanep, harilik puju ja kõrvenõges.[5] Valmikud toituvad valdavalt sarikalistel ja korvõielistel. Emane närib munemiseks toidutaime varde väikese õõnsuse. Tavaliselt ei muneta ühele taimele rohkem kui kaks muna. Peale koorumist närib vastne ennast varre südamikku ja seda pidi kuni juurekaelani, mõnikord ka maa-alustesse osadesse. Siklase kohta on vastne ebatüüpiline, kuna võib taimevarde kaevandatud käigus kiiresti liikuda.[5] Enne nukkumist lõikab täiskasvanud vastne taimevarre läbi ning rajab juurekaela lähedusse nukukambri, sulgedes käigu otsad taimse materjaliga. Ka nukk on liikuv ning võib nukukambris asukohta vahetada. Koorunud valmik lahkub säilinud varrejupist, närides selle külge väljumisava.[3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
