Naistepuna

Naistepuna (Hypericum L.) on malpiigialaadsete seltsi naistepunaliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Naistepuna
Liht-naistepuna Hypericum perforatum. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz..." (1885)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed
Klass	Kaheidulehelised
Selts	Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond	Naistepunalised
Perekond	Naistepuna Hypericum L.

Perekonda kuulub üle 500 liigi.^[1] Naistepuna perekond on ülemaailmse levikuga, puududes vaid soistel troopikaaladel, kõrbetes ja polaaraladel.

Kirjeldus

Naistepunad on ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Neist väikseimad on kõigest 5–10 cm kõrged, aga suurimad on kuni 12 m kõrged puud.

Naistepunade lehed on lihtsad ja ovaalsed, 1–8 cm pikad. Leidub nii heitlehiseid kui igihaljaid liike. Lehed paiknevad paarikaupa vastakult. Õie läbimõõt on 0,5–6 cm. Õied on kahvatukollased kuni tumekollased ja viie, harva nelja õielehega. Mõnd naistepunaliiki kasvatatakse ilutaimena ja neil on suured silmatorkavad õied. Aretatud on ka arvukalt hübriide ja kultivare. Vili on tavaliselt kupar, mis avanedes vallandab arvukalt tillukesi seemneid. Mõnel liigil on vili lihakas ja marjataoline.

Tõrje

Naistepunad on levinud umbrohud, mis võivad põhjustada kariloomadel mürgistust. Naistepuna biotõrjes kasutatakse taime lehtedest toituvaid põrnikaid Chrysolina quadrigemina ja Chrysolina hyperici ning naistepuna-salehundlast, kes sööb naistepuna juuri^[2]. Naistepuna-salehundlane viidi Euroopast Põhja-Ameerikasse, et aidata ohtlikuks võõrliigiks osutunud liht-naistepunaga võidelda^[2].

Leidub liblikaid, mille röövikud toituvad naistepuna lehtedel. Keskmise ogavaksiku (Aplocera plagiata) röövikud toituvad ainult naistepunal.

Eesti liigid

• Hypericum hirsutum – karvane naistepuna (paiguti)
• Hypericum maculatum – kandiline naistepuna (sage)
• Hypericum montanum – mägi-naistepuna (haruldane)
• Hypericum perforatum – liht-naistepuna (tavaline)

Muid liike ja hübriide

• Hypericum acutum – tiib-naistepuna
• Hypericum androsaemum – mehine naistepuna
• Hypericum × arnoldianum – Arnoldi naistepuna
• Hypericum ascyron – suur naistepuna
• Hypericum balearicum – baleaari naistepuna
• Hypericum bellum – kaunis naistepuna
• Hypericum calycinum – tupp-naistepuna
• Hypericum coris – lutik-naistepuna
• Hypericum × dummeri – Dummeri naistepuna
• Hypericum elodes – soo-naistepuna
• Hypericum erectum – seisev naistepuna
• Hypericum foliosum
• Hypericum frondosum – välu-naistepuna
• Hypericum grandifolium – suurelehine naistepuna
• Hypericum hookerianum – Hookeri naistepuna
• Hypericum humifusum – lamav naistepuna
• Hypericum hypericoides – naiselik naistepuna
• Hypericum × inodorum – lõhnatu naistepuna
• Hypericum japonicum – jaapani naistepuna
• Hypericum kalmianum – Kalmi naistepuna
• Hypericum kouytchense – guizhou naistepuna
• Hypericum monogynum – üheemakane naistepuna
• Hypericum olympicum – olümpose naistepuna
• Hypericum orientale – ida-naistepuna
• Hypericum pallens – süüria naistepuna
• Hypericum patulum – laiuv naistepuna
• Hypericum polyphyllum – hulgalehine naistepuna
• Hypericum prolificum – oklahoma naistepuna
• Hypericum pubescens – kahune naistepuna
• Hypericum pulchrum – kaelus-naistepuna
• Hypericum repens – roomav naistepuna
• Hypericum sampsonii – Sampsoni naistepuna
• Hypericum sechmenii
• Hypericum tomentosum – viltjas naistepuna

Viited

1. "Hypericum Tourn. ex L." Plants of the World Online. Royal Botanic Gardens, Kew. Vaadatud 30. septembril 2020.
2. "Loomade elu", 3. kd., lk. 250

Välislingid

• Sara L. Crockett and Norman K. B. Robson, Taxonomy and Chemotaxonomy of the Genus Hypericum, Med Aromat Plant Sci Biotechnol. Jan 2011; 5 (Special Issue 1): 1–13., PMCID: PMC3364714, EMSID: UKMS47035