Remove ads
Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal. Peamises tolleaegseid piirkondi mainivas allikas, Henriku Liivimaa kroonikas, tähistatakse neid peamiselt ladinakeelse sõnaga provincia, mis erinevas kontekstis võis tähendada ka kihelkonda või linnusepiirkonda, mistõttu on neid kohati raske eristada. Lisaks tähistab kohati maakonda sõna terra, millel samuti on kroonikas muidki tähendusi. Eesti ajaloolaste seas on traditsiooniliselt maakonda peetud kihelkondade kui poliitiliste ja administratiivsete ühenduste liiduks, Evald Tõnisson on aga neid pidanud linnusepiirkondade liiduks. Kirjalikes allikates puuduvad andmed, et vähemalt tänapäeva Eesti ala maakondadel oleks juhid olnud, poliitilisi küsimusi otsustasid kihelkonna või linnusepiirkonna vanemad. Valter Langi arvates oli maakond peamiselt inimgeograafilise sisuga mõiste, mille poliitiline, majanduslik ja administratiivne mõõde oli täielikult välja kujunemata, mis samas ei välistanud maakonda kuuluvate kihelkondade ja linnusepiirkondade ühisettevõtmisi. Tegemist oli üksteisest looduslikult eraldatud aladega, mis võisid tingida ka keelelise ja kultuurilise eristumise naabritest. Poliitiliselt arenenumates piirkondades, nt Leedu alal, Saaremaal ja Harjumaal võis maakondlik juhtimistasand olla kaugemale arenenud. Tolleaegse Baltikumi esimesi teadaolevaid riike, Jersikat ja Kokneset, maakondadeks ei nimetata.[1][2][3]
Muinaseestlaste asuala maakonnad:
- Saaremaa
- Läänemaa
- Revala
- Harjumaa
- Virumaa
- Järvamaa
- Alempois
- Vaiga
- Mõhu
- Nurmekund
- Jogentagana
- Soopoolitse
- Sakala
- Ugandi[4]
Liivlaste asuala maakonnad:
Latgalite asuala maakonnad:
Kuralaste asuala maakonnad:
Semgalite asuala maakonnad:
Seelide asuala maakonnad:
- Tovrakse
- Medeme
- Pelone
- Maleisine[4]
- Kalve
Aukštaitide asuala maakonnad:
- Upyte
- Deltuva
- Nalšia
- Neris
- Lietuva
- Alšenai[4]
Žemaitide asuala maakonnad:
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads