Veetnud lapsepõlve väikeses Alpi mägikülas Grenoble'i lähedal, astus Beyle noore mehena Napoleoni väkke ja osales ka 1812. aasta sõjakäigul Venemaale. 1814. aastast elas peamiselt Põhja-Itaalias, esmalt Milanos. 1831. aastast oli kirjandusliku tegevuse kõrvalt ka Prantsuse konsul Civitavecchias ja Triestes. Varasemal loomeperioodil kirjutas peamiselt biograafiaid, kus kuulsate heliloojate (Haydn, Mozart, Rossini jt) seas oli ka Napoleoni elulugu (1817–1818). Stendhal kirjutas ka esseid nt. maalikunsti ajaloost Itaalias, aga ka armastusest, samuti mitmeid reisikirju ("Jalutuskäigud Roomas" jt). Ta oli üks esimesi kriitilise realismi esindajaid kirjanduses, propageeris teostes ka romantismi ja ründas valitsevat reaktsiooni. Tähtteosteks kujunesid romaanid "Punane ja must" (1831; eesti keeles 1938 ja 1952) ning "Parma klooster" (1839; eesti keeles 1959 ja 1981), aga ka postuumselt ilmunud "Lucien Leuwen" (1894).
Stendhal on maetud Montmartre'i kalmistule Pariisis.
"La Chartreuse de Parme", tiitelleht
koos Giuseppe Carpani, Théophile Frédéric Winckleri ja Friedrich Schlichtegrolliga, "Vies de Haydn, Mozart et Métastase" (Lettres écrites de Vienne en Autriche, sur le célèbre compositeur Haydn, suivies d'une vie de Mozart, et des considérations sur Métastase et l'état présent de la musique en France et en Italie), Pariis, 1815 (1854 väljaanne) Google'i raamat
"Chroniques italiennes: Vittoria Accoramboni, Les Cenci, La Duchesse de Palliano, L'Abbesse de Castro, Trop de faveur tue, Suora Scolastica, San Francesco a Ripa, Vanina Vanini", Pariis, 1837 – 1839 (1855 väljaanne)OpenLibrary raamat
"Idées italiennes sur quelques tableaux célèbres", Pariis, 1840
