Eesti filosoof From Wikipedia, the free encyclopedia
Margit Sutrop (sünninimi Margit Mikelsaar; sündinud 13. oktoobril 1963) on eesti filosoof ja poliitik, Riigikogu liige. Ta on Academia Europaea akadeemik.
| Margit Sutrop | |
|---|---|
 Margit Sutrop 2021. aastal väärtuskasvatuse konverentsil | |
| XIV Riigikogu ja XV Riigikogu liige | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 27. jaanuar 2021 | |
| Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor | |
|
Ametisse asumise aeg 1. september 2000 | |
| Tartu Ülikooli Eetikakeskuse juhataja | |
|
Ametisse asumise aeg 1. september 2004 | |
| Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan | |
|
Ametiaeg 1. jaanuar 2013 – 31. detsember 2019 | |
| Eelnev | Valter Lang |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
13. oktoober 1963 Tartu, Eesti |
| Abikaasa | Urmas Sutrop |
| Lapsed | Siim Sutrop, Ingi Mihkelsoo, Meelimari Sutrop |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Tunnustus | Johan Skytte medal |
Sutrop oli XIV Riigikogu liige[1] ja on XV Riigikogu liige. 2021. aastal valiti ta ka Tartu linnavolikokku, kus ta osaleb hariduskomisjoni töös.
Tema peamine uurimisvaldkond on praktiline eetika, sealhulgas bioeetika ja eetika ajalugu, samuti haridusfilosoofia.
Sutrop on alates 2000. aastast Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, 2004. aastast filosoofia osakonna juhataja ning 2007. aastast filosoofia ja semiootika instituudi juhataja. 28. novembril 2012 valiti ta filosoofiateaduskonna dekaaniks, tema ametiaeg algas 1. jaanuaril 2013.[2] 28. septembril 2015 valiti professor Sutrop Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaaniks ning tema ametiaeg algas 1. jaanuaril 2016.[3]
Sutrop valiti 2004. aastal Academia Europaea akadeemikuks. Ta kuulub Eesti Naisüliõpilaste Seltsi.
Sutrop on kandideerinud kolmel korral Tartu Ülikooli rektoriks, viimati erakorralistel rektorivalimistel 26. aprillil 2018.
1981. aastal lõpetas Margit Sutrop Miina Härma nimelise Tartu 2. Keskkooli ning 1986. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal. Aastatel 1986–1988 õppis ta sama ülikooli filosoofia kateedri stažöörina Ülo Matjuse juhendamisel kirjandusesteetikat. Aastal 1991 sai ta magistrikraadi filosoofia alal, olles kaitsnud Ülo Matjuse juhendatud magistritöö "Kadunud teost otsimas ehk fenomenoloogiline kirjandusvaatlus contra psühhologism".[4]
Aastatel 1992–1997 õppis Sutrop Konstanzi Ülikooli doktorantuuris kirjandusteadust ja esteetikat. 7. juulil 1997 kaitses ta doktoritöö teemal "Fiction and Imagination: The Anthropological Function of Literature" ("Fiktsioon ja kujutlus: ilukirjanduse antropoloogiline funktsioon"), mille eest pälvis 1998. aastal Konstanzi kreisi auhinna teaduslikule järelkasvule. Doktoriõpingud lõpetas ta ausgezeichnet ('väljapaistvalt') ehk summa cum laude.[5]
Aastatel 1996–1997 ja 1999–2000 töötas Sutrop Konstanzi Ülikoolis teadurina, 1998. aastal oli ta samas ka järeldoktorantuuris. Eestisse naasmise järel spetsialiseerus Sutrop pärast 14-aastast esteetikastuudiumi ümber rakenduseetikale, algatades 2001. aastal Tartu Ülikooli eetikakeskuse loomise, mida on samast aastast ka juhatanud.[6]
Sutrop on juhendanud doktori- ja magistriväitekirju. Tema juhendamisel on kaitsnud doktorikraadi Kadri Simm, Marek Volt ja Aive Pevkur ning magistrikraadi Katrin Laas-Mikko, Kristi Lõuk, Külli Keerus, Marek Järvik, Indrek Reiland jt.[7]
12. aprillil 2007 esitas filosoofiateaduskonna nõukogu Margit Sutropi Tartu Ülikooli rektori kandidaadiks. Teda toetasid lisaks sotsiaal- ja filosoofiateaduskonnale 22 professorit[8]. 31. mail 2007 toimunud rektorivalimistel sai Sutrop valimiskogus 69 häält, millega jäi 3. kohale[8].
_Eesti_filosoofia_7._aastakonverentsil_Tartus,_29._augustil_2011.jpg)
2017. aasta veebruaris esitasid loodus- ja täppisteaduste valdkond, sotsiaalteaduste valdkond ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Sutropi Tartu Ülikooli rektori kandidaadiks[9]. Valimised toimusid 30. märtsil 2017, 250 valimiskogu liikmest oli kohal 215. Hääled jagunesid: Margit Sutrop 97 ja Volli Kalm 113[10].
Sutrop esitati loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu, sotsiaalteaduste valdkonna ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna poolt rektori kandidaadiks ka 2018. aasta kevadel[11]. Valimised toimusid 26. aprillil 2018, valimiskogu 263 liikmest oli kohal 215 liiget. Esimeses voorus sai Sutrop 95 häält ning teises voorus jätkas 120 häält saanud Toomas Asser.[12]
Sutrop on alates 27. jaanuarist 2021 XIV Riigikogu liige. Vahemikus 2021 jaanuar–2022 oli Margit Sutrop Riigikogu kultuurikomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige.[13]
Oktoobris 2021 asutas Sutrop Riigikogu kõrghariduse toetusrühma.[14] 9. detsembril 2021 korraldas Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu saalis olulise riiklikult tähtsa küsimusena arutelu kõrghariduse rolli, kvaliteedi ja rahastamise aluste kohta[15], milleks Margit Sutrop koostas põhjaliku raporti[16] Eesti Üliõpilaskondade Liit andis toetusrühmale ja Margit Sutropile 2022. aasta septembris autasu tudengite huvide eest seismise eest.[17]
Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel, kus kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 1102 häält.[18] Kuna Tartu linnapea Urmas Klaas loobus mandaadist, sai Sutrop tema asemel XV Riigikogu liikmeks.
Margit Sutropi vanemad on Tartu Ülikooli mikrobioloogia emeriitprofessor Marika Mikelsaar (aasta naine 2004[25]) ja patoloogilise anatoomia emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar (1939–2022). Tema õde on Eva Piirimäe ja vend on Hannes Mikelsaar.
Margit Sutrop on abielus keeleteadlase Urmas Sutropiga. Neil on poeg ja kaks tütart.[26]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
