Aive Pevkur (sündinud 9. märtsil 1971 Tartus) on eesti filosoof.[1]
Aive Pevkur lõpetas 1989 Iisaku Keskkooli[1] (kuldmedaliga[2]) ja 1994 Moskva Ülikooli. 2002. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi filosoofias[1] väitekirjaga "Väärtuspluralism ja meditsiinieetika" (juhendaja Tiiu Hallap), aastast 2003 oli ta TÜ doktorant ning 2011. aastal doktorikraadi filosoofias väitekirjaga "Professional ethics: philosophy and practice" ("Kutse-eetika filosoofia ja praktika", juhendaja Margit Sutrop)[3].
Pevkur oli 1994–95 TTÜ sotsiaal- ja humanitaarteaduste instituudi lektor, 1995–2004 TÜ praktilise filosoofia õppetooli assistent, 2004[1]–2009[3] Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna nõunik, ühtlasi 2005– Sisekaitseakadeemia avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse lektor-koolitaja ja 2006. aastast Sisekaitseakadeemia koosseisuväline lektor, 2006. aastast Tallinna Reaalkooli[1] ja hiljem ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi filosoofiaõpetaja[4]. 2011-2015 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli teadur[3].
Loengukursused: sissejuhatus sotsiaal- ja poliitilisse filosoofiasse, filosoofia ajalukku; analüütiline eetika, avaliku teenistuse eetika.[1]
Aive Pevkuri peamised uurimisvaldkonnad on olnud aksioloogia, eetikateooriad, meditsiinieetika, poliitikafilosoofia, professioonieetika, avaliku teenistuse teooria ja praktika ning avalik eetika. Ta on osalenud koolitusüritustel ja teaduskonverentsidel kodu- ning välismaal. Pevkur on tõlkinud ja toimetanud Leonid Stolovitši, Bryan Magee jt töid.[1]
Ta on mitme kodu- ja välismaise teadusorganisatsiooni liige: Eesti Kirjanduse Selts (EKS), Eesti Eetikakoolitajate Liit, International Institute for Public Ethics, European Society for Philosophy of Medicine and Health Care jt.[1]
2003. aastal pälvis Aive Pevkur TÜ Eetikakeskuse ja Volkswagen Stiftungi stipendiumi doktorantidele[3].
Aive Pevkuri noorem vend on Eesti Reformierakonna poliitik, 2014. aastast Eesti siseminister Hanno Pevkur[5].
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
