From Wikipedia, the free encyclopedia
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja. Magnetväli pole nähtav ega otseselt tajutav, vaid seda iseloomustab omadus mõjutada teisi magnetilisi kehasid ja liikuvaid laetud osakesi tõmbe- või tõukejõuga.
Magneti omadustega on ferromagnetilisest materjalist − ferromagneetikust − kehad, samuti mõned taevakehad (Maa, Päike) ja elementaarsed liitosakesed, millel on magnetiline moment.
Ferromagneetikud saab jaotada pehmeteks ja kõvadeks magnetmaterjalideks. Pehme ferromagneetiku üheks näiteks on lõõmutatud raud, mida iseloomustab omadus magneetuda välise magnetvälja toimel. Kuid magneetumus säilib vaid välise magnetvälja toimimise ajal ja kaob selle lõppemisel väga lühike ajaga. Seevastu kõvad magnetmaterjalid säilitavad magnetvälja ka pärast välise ergutuse kadumist.
Magnetite peamised liigid on püsimagnet ja elektromagnet. Püsimagnet on püsivalt magneetunud ja tekitab enda ümber magnetvälja sisemiste füüsikaliste põhjuste toimel. Elektromagnet tekitab enda ümber magnetvälja ainult siis, kui tema mähist läbib elektrivool.
Püsimagneti tuntud näide on magnetikene, millega hoitakse märkmeid ferromagneetikust (terasplekist) tahvli või külmkapi ukse küljes. Püsimagnetid on loomulikult valmistatud kõvadest ferromagneetikutest, nagu näiteks mitmed raua sulamid, mida on valmistamisel töödeldud väga tugeva suunatud magnetväljaga. Püsimagneti demagneetimiseks on vaja sellele rakendada magneetumusele vastassunaline alalismagnetväli, mis tugevuselt ületab selle materjali koertsitiivsusläve, või sama tingimust täitev vahelduv magnetväli, mis peab hääbuma nii, et sellest ei jääks alles jääkmagneetumist.
Lisaks püsimagnetile on võimalik tekitada magnetvälja ka elektromagnetiga, mis kujutab endast isoleeritud keerdudega traadist keritud mähist, mida läbib alaline või vahelduv elektrivool. Magnetvälja tugevdamiseks ja/või suunamiseks kasutatakse elektromagnetites pehmest ferromagneetikust südamikku.
Magnetnähtustega puutusid inimesed kõigepealt kokku rauamaagi tükke uurides. Pandi tähele, et teised väikesed rauaosakesed "kleepuvad" rauamaagi tükkide külge. Sõna "magnet" tuleneb kreeka keele sõnadest líthos magnes ’Magnesia kivi’ ning on seotud piirkonna Magnesia ad Sipylum (Väike-Aasias) nimega, kust leiti niisuguseid kivikesi.
Varaseimad teadaolevad magnetnähtuste kirjeldused pärinevad Vana-Kreekast, Vana-Roomast, Indiast ja Hiinast rohkem kui 2500 aasta tagusest ajast.[1][2][3] Rauamaagist kivikeste omadustest kirjutas Plinius Vanem oma entsüklopeedias "Naturalis Historia".[4]
Püsimagnetid leidsid kõigepealt praktilist kasutamist 12. ja 13. sajandil kompassides.
Püsimagnetite tööstuslikuks valmistamiseks kuumutatakse ferromagneetikust objekti üle Curie temperatuuri, siis rakendatakse objektile tugev väline magnetväli ning seejärel lastakse objektil jahtuda toatemperatuurini. Teraseset on võimalik ka nõrgalt magneetida, kui püsimagnetit liigutada perioodiliselt ja samasuunaliselt eseme ühest otsast teise.
Ferromagneetikute demagneetimise all mõeldakse objekti magnetvälja nõrgendamist või kaotamist. Demagneetimiseks on mitmeid võimalusi.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.