Lukšiai on alev Leedus Šakiai rajoonis, Lukšiai valla halduskeskus. Alev asub Siesartise jõe kaldal.
| Lukšiai | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
 Lukšiai vapp
| |||||
| Elanikke: 1485 (2011)[1] | |||||
| Koordinaadid: 54° 57′ N, 23° 11′ E | |||||
  | |||||
Lukšiais on piimatööstus, seal valmistatakse ka juustu. Alevis on firma Gahlert tekstilė tekstiilivabrik ja firma Vinkšna puidutööstus.
Lukšiais on gümnaasium, kultuurikeskus ja raamatukogu. Kooli juures asub muuseum, vaatamisväärsusteks on veel aastal 1877 ehitatud kirik (selle messingist kell valmis aastal 1786) ja alevi kaguservas paiknev Zypliai mõisa hoonetekompleks (peahoone asub küll Tubeliai külas).
Esimest korda on asulat mainitud Sintautase kiriku meetrikaraamatus (aastaist 1697–1706). Aastal 1735 valmis esimene sealne kirik, kuigi kihelkonda selle juurde ei kuulunud (kihelkonna keskuseks oli Veliuona). Aastal 1795 läks asula Preisimaa valdusse.
Aastail 1807–1813 kuulus asula Varssavi hertsogiriiki. Toona olid selle omanikud Poniatowskid, kes rajasid alevi serva Zypliai mõisa. Mõisale kuulus alev kuni aastani 1915.
Aastal 1808 sai Lukšiai kohaliku kihelkond|kihelkonna keskuseks. Aastal 1839 avati Lukšiais kihelkonnakool. Sajandi teisel poolel, knygnešystė ajal, tegutsesid asula ümbruses mitmed raamatute salaja maale toomisega tegelevad isikud.
13. septembril 1941 hukkasid asula hõivanud Saksa okupatsiooniväed asulas elanud juudid. Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad. Aastail 1940–1941 ja 1944–1953 küüditati asulast 5 elanikku. Nõukogude võimu ajal oli Lukšiai kohaliku kolhoosi keskasula.[2] Aastal 1986 istutati alevisse Vladimir Lenini 116. sünnipäeva tähistamiseks 116 pärna.
Lukšiai kool
Lukšiai kirik
- Martynas Sederevičius – Leedu salakaubavedaja (raamatud)
- Juozas Adomaitis-Šernas – Leedu publitsist ja salakaubavedaja (raamatud)
- Jonas Basanavičius – Leedu ärkamisaja üks juhtfiguure
- Vincas Grybas – Leedu skulptor
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
