From Wikipedia, the free encyclopedia
LXDE on vabatarkvaraline töölauakeskkond, suunatud eelkõige vanematele ja nõrgema riistvaraga arvutitele või uuematele nõrgema riistvaraga seadmetele nagu netbookid ja mobiilseadmed.[1] LXDE töötab UNIXi ja teiste POSIXi standarditele vastavate platvormidega, nagu näiteks Linux[2][küsitav], FreeBSD[3] jne. Arendajate väitel on LXDE kiire ja kasutab vähem protsessori (CPU) ja muutmälu (RAM) ressursse, kui teised analoogsed töölauakeskkonnad.[1]
| LXDE | |
|---|---|
 | |
 LXDE kuvatõmmis Lubuntu 9.10-st | |
| Autor | Hong Jen Yee |
| Arendaja | The LXDE Team |
| Esmaväljalase | 2006 |
| Viimane väljalase |
0.10.1 / 25.02.2021  |
| Eelvaate väljalase | 0.99.1 / 20. veebruar 2016 |
| Kirjutatud keeles | C |
| OS | UNIXi-laadne operatsioonisüsteem |
| Keeled | mitmekeelne |
| Arenduse staatus | aktiivne |
| Suunitlus | töölauakeskkond |
| Litsents | GNU GPL ja LGPL |
| Veebisait | lxde.org |
Tähekombinatsioon LXDE tähendab inglise keeles Lightweight X11 Desktop Environment ehk kerge X11 töölauakeskkond. LXDE kasutab osaliselt GNU Üldist Avalikku Litsentsi (GNU GPL) ja osaliselt GNU Vähem Üldist Avalikku Litsentsi (GNU LGPL).[1]
Projektile pani aluse Taiwani häkker Hong Jen Yee (hüüdnimega PCMan), kui ta avaldas 2005. või 2006. aastal PCMan File Manageri (PCManFM), millest sai LXDE esimene komponent.
24. oktoobril 2008 asutas osa arendajaid Berliinis LXDE Sihtasutuse (LXDE Foundation). Nüüd kuulub sinna arendajaid Afganistanist, Ameerika Ühendriikidest, Ghanast, Hiinast, Hispaaniast, Indiast, Itaaliast, Koreast, Kreekast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Türgist. Sihtasutuse eesmärk on LXDE projekti esindamine juriidilistes ja finantsküsimustes ning projekti üleüldine edendamine.[4]
LXDE on kirjutatud C programmeerimiskeeles kasutades GTK+ 2 töövahendeid.[2]
Erinevalt teistest töölauakeskondadest pole LXDE komponendid kuigi tihedalt keskkonda integreeritud ja võivad üksteisest ka eraldi töötada. LXDE komponentideks on:[2]
LXDE toetab mitmeid protsessoriarhitektuure, sealhulgas Intelit, MIPS-i ja ARM-i. Kuna eesmärk on energia- ja ressursisäästlikkus, sobib see mobiilseadmetele ja netbookidele. Seda on võimalik kasutada ka vanemate arvutitega.[2]
Vanemate arvutite osas on nõuded riistvarale sarnased Windows 98 omadega. Soovituslik on vähemalt Pentium II protsessor ja 128 MB muutmälu. Seda eelkõige selle pärast, et teised rakendused, mida arvutis kasutatakse, näiteks Firefox või OpenOffice.org vajavad rohkem mälu.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
