Netimärkmik[1][2] (inglise netbook) ehk minisülearvuti on väike, kerge ja odavama hinnaklassi sülearvuti.[3]
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
.jpg)
.jpg)
Minisülearvutite populaarsus sai alguse 2007. aastal, kui Asus esitles Computex Taipei IT-messil esimest korda oma Asus Eee PC 701 mudelit. See sisaldas vaid 4 GB "kõvaketast" flash-kaardil, Intel Celeron M900 protsessorit, 512 MB mälu ja 7-tollist ekraani. Minisülearvutite esimene ülesanne on kasutajale pakkuda Internetti, peamiselt Wi-Fi-ühendust kasutades, kuid enamasti on võimalik ka võrgujuhtme kasutamine. Minisülearvuti on ekraanidiagonaaliga 5[4] kuni 12 tolli,[5] keskmiselt 1 kg raskune ja tihti odavam teistest sülearvutitest.[6]
Alates 2007. aastast on minisülearvutite ekraanid muutunud suuremaks ja üha enam väikeste sülearvutite sarnaseks. 2009. aasta augustis teatas CNET, võrreldes Delli sülearvuteid ja Delli minisülearvuteid: "Need ei ole muud kui väiksemad, odavamad sülearvutid. Need on niivõrd sarnased, et tavaostja ei saa aru, miks üks on teisest parem. Kokkuvõttes – tavaline sülearvuti ei erine enam minisülearvutist."[7]
Ajalugu
.png)
Minisülearvutite algus ulatub juba 1990. aastate keskpaika. 1997. aasta märtsis tutvustas Apple Computer eMate 300, mille tootmine lõpetati 1998. aastal Steve Jobsi tagasi tulles. Kuigi hiljem toodeti väikseid, kaasaskantavaid Interneti kasutusvõimalustega arvuteid (Palm Foleo ja Psioni OLPC XO-1), hakati kasutama terminit "minisülearvuti" alles 2007. aastal, kui Asus tuli välja Asus Eee PC-ga. Algselt turule tulnud mudel oli 23x17 cm, kaalus 0,9 kg ja oli 7-tollise (18 cm) ekraaniga. Klaviatuur on umbes 85% tavalisest klaviatuuri suurusest.[8] Pärast EE PC-d tuli Everex välja Linuxil baseeruva CloudBookiga. Windows XP ja Windows Vista operatsioonisüsteemid olid samuti esindatud MSI mudelis Wind.
OLPC ('üks sülearvuti lapse kohta') projekti – tuntud oma innovaatilisuse poolest toota kestvaid, odavaid ja energiasäästlikke minisülearvuteid arengumaadele – peetakse üheks peamiseks teguriks, mis pani suuremaid riistvaratootjaid valmistama odavaid minisülearvuteid. Kui esimene ASUS Eee PC müüs üle 300 000 minisülearvuti nelja kuuga, siis Dell ja Acer ei jäänud passima, vaid tulid turule oma odavate minisülearvutitega. OLPC XO-1 oli tekitanud iseendale konkurendid – arengumaadel tekkis võimalus valida tarnijate vahel, kelle odavama hinnaklassiga minisülearvutit nad eelistavad.[9]
2008. aasta lõpuks hakkasid minisülearvutid tavalistelt sülearvutitelt turgu üle võtma.[10] Minisülearvutite tootmine sai võimalikuks tänu riistvara arengule, mis rahuldas enamiku PC kasutajate vajadusi – varasemad katsed tuua turule minisülearvuteid olid ebaõnnestunud just piiratud tehniliste võimaluste ja kalli tehnika pärast. Seda illustreerib fakt, et tüüpilise minisülearvuti jõudlus on samal tasemel 2001. aasta keskmise lauaarvutiga ning maksab neli korda vähem. Kuna sellisest jõudlusest piisab enamikule kasutajatest, tekkis vajadus vähem mahukate programmide järele nagu Google Chrome. Hinnanguliselt 30 korda rohkem minisülearvuteid müüdi 2008. aastal (11,4 miljonit, millest 70% Euroopas),[11] kui 2007. aastal (400 000).[12] 2009. aastaks loodeti müüa 35 miljonit ja 2013. aastaks 139 miljonit.[13] Sellist trendi kindlustab veebipõhiste rakenduste, mobiilse Interneti ja majandussurutise mõju.[14]
Austraalias Uus-Lõuna-Walesi osariigis varustas kohalik haridusministeerium koostöös Lenovoga riiklike keskkoolide õpilasi 2009. aastal tasuta Lenovo S10 ja 2010. aastal Lenovo Mini 10 minisülearvutitega, kuhu oli eelinstallitud Microsoft Office ja Adobe Systemsi Creative Suite 4. Jagatud Netbookidel jookseb Windows 7 Enterprise. Arvutitele on lisatud ka jälitamisseade, mis aitab arvuti varguse või kaotamise puhul üles leida. Pärast keskkooli lõpetamist saavad õpilased minisülearvutid endale.
Kreeka varustas kõiki 13-aastaseid õpilasi ja õpetajaid tasuta nimisülearvutitega 2009. aastal.[15] Neile anti 450-eurone kupong, millega nad said vabal valikul riigisiseselt suvalisest arvutipoest soetada endale sobiva minisülearvuti. Nendele arvutitele pandi peale Windows XP (või uuem Windowsi versioon) või Linux, viirustõrjeprogramm, õpiprogrammide paketid ja vanemliku kontrolli programmid. Samuti toetasid need juhtmevaba Internetti.
Microsoft ja Intel on üritanud hoida minisülearvuteid kindlates piirides, et need ei võtaks turul üle tavaliste sülearvutite ja personaalarvutite kohta. Sellest hoolimata lubavad tootjad aga aeg-ajalt välja tulla aina võimsamate minisülearvutitega.[16]
2008. aasta lõpus olid tüüpilise minisülearvuti omadused järgmised: kaalus 1,4 kg; ekraanidiagonaal 9 tolli (23 cm); traadita side ühendusega Internetti ühendatav; Linuxi või Windows XP operatsioonisüsteemiga; Intel Atom protsessoriga; maksis alla 400 USD.[17] 2009. aasta keskel olid tüüpilise minisülearvuti omadused järgmised: 1,2 kg; hind kuni 300 USD; 10-tollise (25 cm) ekraanidiagonaaliga; 1 GB RAM-iga; 160 GB kõvakettaga; juhtmevabasse internetti ühilduv ja ka mobiilsesse internetti ühilduv.[18] Nõudlus oli aga suuremate ekraanide järgi, mille tulemusena kasvas ekraani suurus 7 tollist (18 cm-st) algupärasel Asus Eee PC 700-l, 12-tolliseks (30,5 cm) mudelitel 2009. aasta suvel.[19]
Kaubamärk
1996. aastal hakkas Psion taotlema kaubamärki netBooki tootesarjale, mis ilmus 1999. aastal.[20] Kaubamärk saadi, aga Psioni minisülearvutid ei kogunud populaarsust[21] ning tootmine seisati (kuigi jätkati kasutajatele lisaseadmete ja klienditeeninduse pakkumist).
Psion on Delli ja Inteliga netBooki kaubamärgi pärast kohut käinud. 2. juunil 2009 teatas Psion, et annab netBooki kaubamärgi vabaks ning lubab kolmandatel osapooltel seda kaubamärki kasutada ka tulevikus.
Riistvara
Minisülearvutite riistvara ei ole enamasti nii võimas kui tavalistel sülearvutitel. Mõnel minisülearvutil pole isegi tavapärast kõvaketast.[22] Sellised minisülearvutid kasutavad pooljuhtkettaid (Solid State Drive), mis kasutavad vähem elektrit, on kiiremad ja kergemad, aga väiksema mahuga (näiteks 32, 64 või 128 GB).
Kõik tänapäeval toodetavad minisülearvutid toetavad Wi-Fi juhtmevaba internetti ja paljusid saab kasutada mobiiltelefoni interneti levialas (näiteks 3G).[23]
Protsessorite arhitektuur
x86
Enamik Asuse, BenQ, Delli, Toshiba ja Aceri minisülearvutitest kasutab Intel Atomi sülearvuti protsessoreid (näiteks N270 1,6 GHz või N280 1,66 GHz, aga ka 1,66 GHz N450 seeria protsessoreid, kuhu on integreeritud graafika). VIA Technologies C7 protsessorid on kasutusel aga peamiselt HP[24] ja Samsungi minisülearvutites.[25] VIA on disaininud ka Nano mudeli, mis on x86-64-ühilduva arhitektuuriga. Nano arhitektuuri kasutab näiteks Samsung NC20. Mõned väga odavad minisülearvutid kasutavad süsteemikiibil Vortex86 protsessorit, mis on väga väikse jõudlusega. AMD andis välja minisülearvutitele mõeldud protsessori 2010. aastal, mis on Asus Eee PC 1015T-l ja paljudel teistel minisülearvutitel.[26]
Võrdlus
Definitsiooni järgi on minisülearvutite protsessorid väikese jõudlusega. Näiteks tavaliselt Core 2 Duo T5600, 1,83 GHz, 2 MB L2-vahemäluga, mida kasutatakse sülearvutites, millel on PassMarki tulemus umbes 1000 punkti. Alljärgnevas tabelis on kõige levinumate minisülearvutite protsessorite võrdlus:[27]
ARM
ARM Holdings arendab ja toodab mikroprotsessorite tehnoloogiaid väikese energiakulu ja hinnaga, mis on minisülearvutite puhul ideaalseks lähtekohaks. Näiteks hiljutine ARM Cortex-A9 MPCore seeria protsessorituumad on kiidetud ARMi poolt kui alternatiivne platvorm x86 minisülearvutitele. ARM kiipide tootja on ennustanud, et 2012. aastaks töötavad pooled minisülearvutid ARMi kiipidelt.[28]
MIPS
Mõned minisülearvutid kasutavad MIPS arhitektuuriga ühilduvaid protsessoreid. Need on näiteks Skytone Alpha 400s ja Gdiumi minisülearvutites, mis kasutavad 64-bitist Loongson protsessoreid, mis on võimelised 400 miljoniks käsuks sekundis.[29]
Operatsioonisüsteemid
Windows
2009. aasta jaanuaris oli USA-s üle 90% minisülearvutitest Windows XP-ga,[30] mille Microsoft oli müünud 15–35 dollariga minisülearvuti kohta.[31][32] Microsoft on laiendanud Windows XP kättesaadavust hästi odavatele personaalarvutitele juunist 2008 kuni juunini 2010.[33] Samas kehtis allahinnatud litsents ainult vähendatud suuruse ja funktsionaalsusega minisülearvutitele, mis tagas odavate personaalarvutite, lauaarvutite ja tavaliste sülearvutite müügi jätku. Samas aitas see ka hoiduda Linuxi kasutamisest minisülearvutitel.[34] 2009. aastast hakkas Microsoft pakkuma ka Windows 7 Starterit minisülearvutitele.[35][36][37]
Linux
2009. aasta novembri seisuga hinnati kohandatud Linuxi operatsioonisüsteemidega minisülearvutite arvuks 32% kogu maailma minisülearvutitest,[38] mis tähendab populaarsuselt teist kohta Windowsi järel. Kuna Linuxi tarkvara installitakse tarkvara "varamust" (repository), siis ei vaja Linux tarkvara paigaldamiseks optilist lugerit.
2010. aasta augusti seisuga ei installi ega toeta suuremad minisülearvutite tootjad USA-s Linuxit. Sellise muutuse põhjus on segane, kuigi samal ajal muutus kättesaadavamaks Windows 7 Starter. Nišiturgudele suunatud tootjad nagu System 76 ja ZaReason aga jätkavad Linuxi kasutamist oma toodetes.
Minisülearvutid on andnud lükke Linuxi arendamiseks ja optimeerimiseks väiksematele ekraanidele ja piiratud võimsusega Atomi protsessoritele, mis tavaliselt minisülearvutites on. Sellistele süsteemidele sobivad on näiteks Ubuntu Netbook Edition, EasyPeasy ja Jolicloud. Algselt Inteli poolt toetatud Moblin on ka nüüd Linuxi toele üle läinud. Mõlemad (Jolicloud ja Moblin) on pigem orienteeritud suhtlusele kui kontoritööle. Inteli spondeeritud beetaversioon Moblin 2.0-st tuli välja 2009. aasta sügisel.
Android
Google'i opsüsteemi Android, mis algselt töötati välja mobiiltelefonide jaoks, on demonstreeritud töötamas ASUS Eee PC-l.[39] ASUS on palganud insenerid arendamaks Androidil baseeruvat minisülearvutit.[40] Freescale on samuti teatanud plaanist anda välja odav ARM-arhitektuurile loodud minisülearvuti, millel jookseb Android.[41]
2009. aasta juulis algatati uus projekt, mille eesmärk on pakkuda vabavaralist lahendust Androidi x86-le, ennekõike minisülearvutitele.[42]
Chrome OS
Google'i uus operatsioonisüsteem Chrome OS on juba osadele minisülearvutitesse laaditud. Neid arvuteid nimetatakse Chromebookideks.
Mac OS X ja iOS
OSx86 projekti tulemusel on Mac OS X-i demonstreeritud mitmel minisülearvutil.[43] Apple on kaevanud mitme veebiportaali peale (sh Wired ja Youtube), kes jagavad informatsiooni, kuidas installida OS X arvutile, mis pole Apple'i riistvara, kes on tulemusena sellekohase sisu maha võtnud.[44] Üks artikkel nimetas minisülearvutit, millel jooksis OS X, Hackintoshiks.[45]
Muud
Minisülearvutitel on demonstreeritud ka selliseid operatsioonisüsteeme nagu NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, MeeGo ja Darwin.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Kasutus
2009. aasta juunis tehtud uuring näitas, et 60% minisülearvutite omanikest ei võta seda kunagi kodust kaasa.[46] Teine uuring 2009. aasta septembris näitas, et kõigist kaasaskantavate arvutite tarnetest moodustasid minisülearvutid ligi 20%.[47]
Eraldi "laste" minisülearvuti tuli välja Disney brändi all. Nende odavust (väiksem risk), DVD-mängija puudumist (vähem lõhkuda) ja väiksemat klaviatuuri (lapse käele mugavam suurus) on peetud olulisteks sihtturu eelisteks. Selliste minisülearvutite põhiliseks puuduseks on videoülekannete laadimise ja esitamise kehv kvaliteet ja isegi lihtsate mängude jaoks vähene kiirus.
Minisülearvutid hariduses
Minisülearvutite kasutatavuse tõus hariduses on mitmeti selgitatav. Vajadus valmistada lapsi ette 21. sajandi elustiiliks, sajad uued veebist kättesaadavad õppevahendid ja kasvav surve õpilasekesksemaks õppeks on kolm suurimat tegurit, mis on minisülearvutite kasutatavust koolides kasvatanud. Dell oli esimeste seas, kes viis masstootmisse haridussektorile mõeldud minisülearvutid.
Minisülearvutid pakuvad selgeid eeliseid hariduse andmisel. Esiteks on need kompaktsed ja kerged, sobides seega nii õpikeskkonda kui ka lihtsustades oma kaasaskantavust. Samuti on minisülearvutid odavad, mis on kergenduseks koolide eelarvetele. Hoolimata odavusest ja väiksusest saab minisülearvutiga teha enamikku koolitöös vajalikust, näiteks saab teha tekstitöötlust, luua ja redigeerida esitlusi, kasutada internetti, esitada multimeediat ja hallata fotosid.[48]
Kasutus klassiruumides
Minisülearvutitel on potentsiaali muuta õpilase ja õpetaja vahelist suhtlust ning need omavad praktilist kasutust klassiruumides. Pilvandmetöötluse tähtsus koolides on kasvamas. Pilvandmetöötlus välistab paljud tehnikaga seotud mured, mis on saanud tavaliseks kooli ja kodu arvutitel. Näiteks andmekadu arvuti rikki minemisel jne. Kuna peaaegu kõigil minisülearvutitel on juhtmevaba interneti võimalus, siis on võimalik ka täielik juurdepääs tasuta veebirakendustele ja serveritele.
Tegevusalad
Minisülearvutid sobivad õpetamiseks juba alates lasteaiast. Minisülearvutid sobivad näiteks:
- klassi ajaveebi uudiste või teadaannete ülespanemiseks
- klassi informatsiooni ülespanemiseks Vikidesse
- Veeb 2.0 tegevusteks
- uurimistöödeks või andmeanalüüsiks
- interaktiivseteks internetidebattideks või -aruteludeks
- harivateks mängudeks, mälu arendamise ülesanneteks
- loomaks või kuulamaks harivaid ülekandeid
- tekstitöötluseks
- ettekannete tegemiseks
- juurdepääs veebiõpikutele ja ülesannetele
- isikliku kalendri ja ajaplaani tegemiseks
- koostööks pilvandmetöötluse kaudu
Mõju õppetööle
Minisülearvutite kasutamisel klassiruumides on palju eeliseid, aga neid on kõige rohkem siis, kui iga õpilase kohta on üks arvuti.[49] Uuringud on näidanud, et sülearvutitega õpilased töötavad enam ja kõrgema kvaliteediga, omavad ligipääsu rohkemale informatsioonile, mis arendab andmete analüüsivõimet ja õpilastekeskne õppimine on kergemini saavutatav.
Nutiarvuti
Nutiarvuti (inglise smartbook) on mobiilne seade, mis omadustelt jääb kuhugi nutitelefonide ja minisülearvutite vahele. Mõned omadused on sarnased nutitelefonide omadustega (töötab pidevalt, aku pikk tööaeg ühe laadimisega, 3G-ühendust toetav, GPS), aga seade on suurem ja täisklaviatuuriga. Nutiarvutid on ette nähtud töötamiseks veebirakendustega.[50] Nutiarvuteid müüakse üldiselt mobiilsideoperaatorite kaudu.[51]
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
