From Wikipedia, the free encyclopedia
Tarkvara ehk arvuti tarkvara on masinloetav juhend, mis suunab arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama. Tarkvara hõlmab kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid – andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2013) |
Tarkvara mõistet kasutatakse vastandina arvuti riistvara mõistele, need on arvuti füüsilised seadmed ja ühendused (näiteks protsessor), millel on tarkvara talletatud ja mis teostavad antud juhised.[1][2] Arvuti riist- ja tarkvara vajavad üksteist ja kumbagi ei saa reaalselt kasutada ilma teiseta.
"Tarkvara" on üldine termin. See võib viidata kõikidele arvuti juhistele üldiselt või mistahes konkreetsele juhisele. See hõlmab nii masinjuhiseid (kahendkood, mida protsessor "Mõistab") kui ka lähtekoodist (inimesele arusaadavamad juhendid, mis tuleb enne käivitamist tõlkida masinkoodi).
Arvuti tarkvara on komplekt programme, protseduure, funktsioone, seotud andmeid ja nende dokumentatsioone, kui võimalik. Programmi tarkvara täidab rakendatava programmi ülesande, kas andes juhised otse digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks.
Erinevalt riistvarast on käivitatav tarkvara salvestatud andmetena arvuti süsteemis ning seega ei saa seda füüsiliselt puudutada. Madalaimal tasandil käivitatav kood koosneb masinkeelsetest juhistest, mis on spetsiifilised ühele individuaalsele protsessorile. Masinkeel koosneb kahendväärtuste rühmadest, mis tähistavad protsessori juhiseid, mis muudavad arvuti olekut.[3] Näiteks võib mõni juhis muuta konkreetsesse kohta salvestatud väärtuse (mida kasutaja silmaga ei näe) või (kaudselt) panna arvuti ekraanile ilmuma mõne objekti (mida näeb kasutaja ka ise). Protsessor täidab juhiseid nende esitatud järjekorras, välja arvatud olukorras, kui tal on kästud "hüpata" mõnele teisele käsule või kui toiming on katkestatud.
Tarkvara on tavaliselt kirjutatud kõrgetasemelises programmeerimiskeeles, mida on inimestel lihtsam ja tõhusam kasutada (sarnaneb rohkem loomuliku keelega) kui masinkeelt. Kõrgetasemelised keeled on koostatud või tõlgitakse masinkeele objektikoodi. Tarkvara võib olla kirjutatud ka assemblerkeeles, sisuliselt meeldejäävam variant masinkeelest, kasutades loomuliku keele tähestikku. Assemblerkeel tuleb koostada objektikoodi koostaja (assembler) abil.
Tarkvara hõlmab suurt hulka tooteid, mis võivad olla toodetud erinevaid tehnikaid nagu tavalisi programmeerimiskeeli, mikrokoodi või FPGA konfiguratsiooni kasutades.
Peaaegu kõikidel arvuti platvormidel saab tarkvara jagada paari suuremasse kategooriasse:
Programmeerimisvahendid on tarkvara programmide või rakenduste kujul, mida tarkvara arendajad (tuntud ka kui programmeerijad, koodijad, häkkerid või tarkvarainsenerid) kasutavad, et luua, siluda, säilitada (st parandada või täiustada) või muul viisil toetada tarkvara. Tarkvara kirjutatakse ühes või mitmes programmeerimiskeeles; on palju programmeerimiskeeli ja igaühel neist on vähemalt üks rakendus, millest igaüks koosneb oma programmeerimisvahendite komplektist. Need vahendid võivad olla suhteliselt iseseisvad programmid nagu koostajad, silujad, tõlgid ja teksti toimetajad, mida saab kasutada koos, et täita teatud ülesanne (täpselt nagu füüsilise objekti parandamisel mitme tööriista kasutamine). Nad võivad olla ka integreeritud arenduskeskkond (IDE), millel on mitmed või kõik selliseid kompaktsete tööriistade funktsioonid. Peaaegu kõik programmeerimiskeele rakendused (erandiks on Smalltalk) annavad võimaluse kasutada konkreetseid vahendeid IDE asemel, sest mõned programmeerijad eelistavad IDE mittekasutamist eri põhjustel. Lisaks läheb tavaliselt kauem aega, et arendada IDE "vastuvõetavale" tasemele.
Kasutajad näevad asju sageli teistmoodi kui programmeerijad. Inimesed, kes kasutavad nüüdisaegseid üldotstarbelisi arvuteid (erinevalt manussüsteemidest, analoogarvutitest ja superarvutitest) näevad tavaliselt kolme kihti tarkvara, mis täidavad erinevaid ülesandeid: platvormi, rakenduslik ja kasutaja tarkvara.
Arvuti tarkvara peab laadima arvuti "salve" (näiteks kõvaketas või mälu). Pärast tarkvara laadimist on arvuti võimeline tarkvara käivitama. See sisaldab rakendustarkvara juhiste läbimist läbi süsteemi tarkvara riistvarale, mis lõpuks saab juhendid kui masinkoodis. Iga juhis põhjustab arvutis teatud operatsiooni teostamise – andmete teisaldamise, arvutuse tegemise või juhiste kontrollvoolu muutmise.
Andmete teisaldamine tähendab tavaliselt andmete teisaldamist ühest mälu kohast teise. Vahel sisaldab see andmete teisaldamist mälu ja registrite vahel, mis võimaldavad protsessoris andmetele kiire juurdepääsu. Andmete teisaldamine, eriti suurtes kogustes, võib olla ohtlik. Seega aeg-ajalt välditakse seda, kasutades andmete viitu. Arvutused sisaldavad lihtsaid toiminguid, näiteks muutuva andme osale väärtuse juurde lisamine. Keerulisemad arvutused võivad sisaldada nii mitmeid operatsioone kui ka andmete elemente.
Pikemalt artiklis Tarkvara testimineTarkvara kvaliteet on väga oluline, eriti äri- ja süsteemitarkvara (näiteks Microsoft Office, Microsoft Windows ja Linux) kvaliteet. Kui tarkvara on vigane, võib see kustutada isiku töö, arvuti kokku jooksutada ja teha muid ootamatuid asju. Paljud vead avastatakse ja kõrvaldatakse tarkvara testimise käigus. Kuid tarkvara testimine eemaldab harva – kui üldse – kõik vead. Mõned programmeerijad isegi ütlevad, et "igal programmil on vähemalt üks viga" (Lubarsky seadus). Kõikidel suurtel tarkvarafirmadel, näiteks Microsoftil, Novellil ja Sun Microsystemsil, on oma tarkvara testimise osakonnad, mille konkreetne eesmärk ongi vaid tarkvara testimine. Tarkvara saab kontrollida ühiktestimise, regressioonitestimise ja muude meetodite rakendamisel, mida tehakse käsitsi. Tavaliselt tehakse seda aga automaatselt, sest tihti on testitava koodi suurus üsna suur. Näiteks NASA-l on äärmiselt ranged tarkvara testimise protseduurid paljude operatsioonisüsteemide ja sidefunktsioonide jaoks. Paljud NASA-l põhinevad operatsioonid suhtlevad ja tuvastavad üksteist läbi käskprogrammide, mida kutsutakse käsktarkvaraks. See võimaldab paljudel NASA-s töötavatel inimestel kontrollida ja hinnata üldisi funktsionaalseid süsteeme. Programmid sisaldavad käsk tarkvara võimaldab riistvara insenerja süsteemi tegevuse toimida palju lihtsam koos. Programmide abil, mis sisaldavad käsktarkvara, saavad riistvara ja tarkvara palju sujuvamalt koos töötada.
Tarkvaralitsents annab kasutajale õiguse kasutada tarkvara litsentsitud keskkonnas. Mõnel tarkvaral on litsents, kui see ostetakse n-ö riiulilt, riistvaraga kaasas aga OEM litsents. Ülejäänud tarkvaraga kaasneb tasuta tarkvara litsents, andes saajale õigused muuta ja levitada antud tarkvara. Tarkvara võib olla ka vabavara või jaosvara kujul.
Tarkvara saab patenteerida mõningates, kuid mitte kõikides riikides. Tarkvarapatendid võivad tarkvara tööstuses olla vastuolulised – paljudel inimestel on selles osas erinevad vaated. Lahkarvamused tarkvarapatentide kohta on seotud konkreetsete algoritmide ja tehnikate kasutamisega, mida tarkvara sisaldab ning mida ei tohi teised dubleerida. Selle dubleerimist peetakse intellektuaalomandi ja autoriõiguse rikkumiseks, sõltuvalt rikkumise raskusastmest.
Tarkvara väljatöötamine ja rakendamine sõltub suuresti tarkvara keerukusest. Näiteks Microsoft Wordi tarkvara väljatöötamine ja loomine võtab programmide funktsionaalsete erinevuste tõttu palju rohkem aega kui Microsoft Notepadi arendamine ja väljatöötamine.[7]
Tarkvara on tavaliselt välja töötatud ja loodud (kodeeritud/kirjutatud/programmeeritud) integreeritud arenduskeskkondades (IDE) nagu Eclipse, Emacs ja Microsoft Visual Studio, mis suudavad protsessi lihtsustada ja koostada programmi. Nagu erinevates sektsioonides märgitud, loodakse tarkvara tavaliselt olemasoleva tarkvara ja rakenduse programmeerimisliidese (API), mille antud alumine tarkvara annab nagu GTK +, JavaBeans või Swing, peale. Rakenduse programmeerimisliidese raamatukogud on liigitatud erinevatel põhjustel. Näiteks JavaBeansi teeki (inglise library) kasutatakse ettevõtete rakenduste väljatöötamiseks, Windows Formsi teeki aga graafilise kasutajaliidese (GUI) rakenduste väljatöötamisel (näiteks Microsoft Word) ning Windows Communication Foundationi teeki veebiteenuste väljatöötamisel. Programmeerimise alusmõisted quicksort, paisktabel (inglise hash table), rida (inglise array) ja kahendpuu võivad olla tarkvara loomisel kasulikud. Programmi disainimisel tugineb see rakenduse programmiliidesele.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
