Karl Aben (sündinud Karp Aben; 23. september 1896 Vecputrene Alūksne lähedal – 22. oktoober 1976 Tartu) oli eesti keeleteadlane, läti keelest tõlkija ja kirjanik.
Elulugu
Ta lõpetas aastal 1918 Valmiera Õpetajate Seminari (evakuatsioonis Vene tagalas Sõzranis) ja aastal 1932 Tartu Õhtuühisgümnaasiumi. Aastatel 1932–1936 ja 1939–1940 (lõpetas) õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta oli ÜS Raimla liige. 1947 sai ta filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti ja liivi laenud läti sõnavaras".
Ta töötas aastatel 1918–1919 Alūksne eesti algkoolis õpetajana. Teenis aastatel 1919–1920 Vabadussõjas 2. Jalaväepolgu muusikakomando koosseisus ja pärast Vabadussõda 1920 veel Tartu kooliõpilaste pataljoni koosseisus reamehena[1]. Aastatel 1920–1940 töötas õpetajana Tartu 1. algkoolis ja aastatel 1936–1937 Tartu Pedagoogiumis. Aastatel 1940–1941 töötas Läti Ülikoolis eesti ja soome keele lektorina. Aastatel 1942–1944 töötas ta Tartus gümnaasiumiõpetajana.
Aastatel 1944–1961 töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis õppejõuna: aastatel 1944–1949 ja 1951–1955 vene keele kateedris slaavi ja balti filoloogia vanemõpetajana ning aastatel 1955–1961 dotsendina eesti keele kateedris.
Looming
Artikleid
Luulekogu
Tõlked
Ta on tõlkinud eesti keelde Vilis Lācise romaanid "Kaluri poeg" (1938), "Pärast äikest" (1962), "Torm" (1951), "Uuele rannale" (1953) ja "Tiivutud linnud" (1957), Rūdolfs Blaumanise näidendi "Rätsepad Sillamatsil" (1928), Anna Brigadere näidendi "Pöialpoiss" (1928) ning Jānis Rainise värsstragöödia "Joosep ja tema vennad" (1928). Koos Vladimir Beekmaniga tõlkis ta eesti keelde läti eepose "Lāčplēsis".
1951. aastal tegi ta ettepaneku kirjutada eesti keeles võõrkeeltest pärinevaid pärisnimesid häälduspäraselt, mis ei läinud läbi keeleteadlaste vastuseisu tõttu.
Ta on koostanud läti-eesti sõnaraamatu (1959, 2. trükk 1966) ja eesti-läti sõnaraamatu (1967).
Tunnustus
- 1956 Läti NSV teeneline kultuuritegelane
- 1976 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
Isiklikku
Tema poeg on tehnikateadlane Hillar Aben.
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
