Hillar Aben (3. detsember 1929 Tartu – 21. jaanuar 2024) oli eesti tehnikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977. aastast).
1948. aastal lõpetas ta Tartu 1. Keskkooli ja 1953. aastal TPI ehitusinsenerina. Aspirantuuri läbimise järel kaitses Hillar Aben 1957. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures tehnikakandidaadi väitekirja teemal “Koorikute probleemide lahendusi fotoelastsusmeetodiga”. 1966. aastal kaitses ta tehnikadoktori kraadi väitekirjaga “Karakteristlike suundade meetod fotoelastsuses”.[1]
Aastatel 1956–1960 töötas Hillar Aben ENSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudis nooremteadurina. Edasi oli tema tegevus ligemale poolsajandi vältel seotud Küberneetika Instituudiga, kus ta on olnud mehaanika ja rakendusmatemaatika sektori juhataja (1960–1974), teadusala asedirektor (1967–1976) ja direktor (1976–1988). Aastatel 1989–2016 töötas ta samas fotoelastsuse laboratooriumi juhataja ja juhtivteadurina.
1977. aastal valiti Aben Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks mehaanika alal, ta kuulus akadeemias informaatika- ja tehnikateaduste osakonda.
Hillar Abeni uurimisobjektiks on olnud integraalne fotoelastsusmeetod, mille teooria kuulub nn väänatud kaksikmurdvate keskkondade optika valdkonda. Integraalse fotoelastsusmeetodi eesmärgiks on mittepurustavalt määrata läbipaistvates objektides esinevat pingeolukorda. Klaasi sisepingete mõõtmise nüüdisaegne tehnoloogia leiab praktilist rakendamist osaühingus GlasStress, mis tegeleb Hillar Abeni juhtimisel integraalset fotoelastsusmeetodit realiseeriva aparatuuri valmistamise ja kasutuselevõtmisega klaasitööstuses. Käesoleval ajal kasutab Eestis toodetud kõrgtehnoloogilisi polariskoope klaastoodete jääkpingete mõõtmisel ligi 20 klaasifirmat Euroopas, USAs, Jaapanis, Brasiilias jne. Hillar Aben on tegelenud ka linnaehituse probleemide matemaatilise modelleerimisega, eesmärgiga optimeerida elamurajoonide paigutus linnas. Ta on lugenud eksperimentaalmehaanika kursust Tallinna Tehnikaülikoolis, olnud külalisprofessor Waterloo Ülikoolis (Kanada) ja Poitiers' Ülikoolis (Prantsusmaa) ning korraldanud klaasi jääkpingetele pühendatud suvekoole nii Eestis kui rahvusvahelises mehaanikauuringute keskuses Udines Itaalias. Hillar Abeni juhendamisel on kaitstud doktori- ja magistriväitekirju. Tema sulest on ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni, sh kaks ingliskeelset monograafiat.
Hillar Abeni tõõd aitasid lahendada sadu aastaid lahendamata probleemi, mis põhjustab prints Ruperti pisaratena tuntud tardunud klaasitilkade purunemise, kui neil ära murda peenike saba. Klaasitilga purunemise videoklipp oli 2017. aastal ajakirja "Science" aasta populaarseim teadusvideo.[2]
Hillar Aben oli Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu (1994–2001) ja riigi teaduspreemiate komisjoni (1999–2004) liige. Ta kuulus Euroopa Teaduste Akadeemia, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Soome Tehnikateaduste Akadeemia ning veel mitme oma valdkonna rahvusvahelise teadusühingu liikmeskonda. Aastatel 1995–2007 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia toimetiste peatoimetaja.[1]
- Aben H. Integrated Photoelasticity. Mc-Grow Hill, New York, 1979.
- Aben, H., Guillemet, C. Photoelasticity of Glass. Springer-Verlag, Berlin, 1993.
- 1989 – Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 1994 – Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste alal ingliskeelse monograafia "Photoelasticity of Glass" (kaasautor Claude Guillemet) eest
- 2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk
- 2004 – Euroopa Teaduste Akadeemia liige
- 2009 – Eesti Vabariigi teaduspreemia kollektiivi juhina innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö "Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses" eest
- 2009 – Eesti TA Nikolai Alumäe medal
- 2010 – USA teadusliku ühingu Society for Experimental Mechanics Murray medal
Tema isa oli keeleteadlane Karl Aben. Võõrkeeled, muusika ja sport (tennis, mäesuusatamine, vehklemine) olid Hillar Abeni meelisharrastused läbi aastakümnete.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
