II Riigivolikogu (hilisema nimega: Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) valimised toimusid 14. ja 15. juulil 1940.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
"Valimised" toimusid Nõukogude okupatsiooni all 80 valimisringkonnas. Hääletamiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Valimistel osutusid ametlikult 92,9% poolthäältega valituks 80 Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaati. Valimistel osales ametlikult 81,6% valijate üldarvust. Samal ajal toimusid valimised ka Lätis ja Leedus.
Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi 5. juuli 1940 otsus number 175: "Riiklikel kaalutlustel määran Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamise"[1]. Samal päeval andis Vabariigi Valitsus korralduse Riigivolikogu valimiste kohta[2], valimiste päevaks määrati 14.–15. juuli 1940. Vabariigi Valitsuse 9. juuli 1940 täiendav korraldus Riigivolikogu valimiste kohta täiendas Riigivolikogu valimise seadust järgmiselt:
- "Et vältida Riigivolikogu valimiste kasutamist Eesti Vabariigile ja Eesti rahvale kahjulikkude eesmärkide huvides, tuleb kandidaatide esitamiskirjade esindajail esitada ringkondade-komiteele hiljemalt 10. juuliks 1940 kell 14 vastava kandidaadi valimisplatvorm. Valimisplatvormi mitte-esitamisel tühistatakse kandidaadi esitamiskiri ringkondade-komitee poolt"[3].
II Riigivolikogu koosseis
Valimistel osutusid ametlikult valituks kõik esitatud 80 Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaati.
Riigivolikogu II koosseisu liikmete nimekiri avaldati Valimiste peakomitee otsusega 17. juulil 1940.
Riigivolikogu II koosseisu liikmete nimekiri
- Aleksander Kiidelmaa (1. valimisringkond)
- Nadežda Tihhanova (2. valimisringkond)
- Martin Kurg (3. valimisringkond)
- Neeme Ruus (4. valimisringkond)
- Hermann Arbon (5. valimisringkond)
- Johannes Lauristin (6. valimisringkond)
- Johannes Vares (7. valimisringkond)
- Karl Säre (8. valimisringkond)
- Aleksander Aben (9. valimisringkond)
- Nigol Andresen (10. valimisringkond)
- Vanda Irs (11. valimisringkond)
- Paul Rummo (12. valimisringkond) – Nõmme
- Paul Uusmann (13. valimisringkond)
- Karl Toming (14. valimisringkond)
- Olga Lauristin (15. valimisringkond) Rapla piirkond
- Georg Taalmann (16. valimisringkond)
- Huko Lumet (17. valimisringkond)
- Artur Saks (18. valimisringkond) – Jõelähtme
- Leonardo Valts (19. valimisringkond)
- Andrei Oja (20. valimisringkond)
- Hugo Juhvelt (21. valimisringkond)
- Erich Tarkpea (22. valimisringkond)
- Madis Kõmmus (23. valimisringkond) – Hiiumaa
- Mihkel Mihkelson (24. valimisringkond)
- Georg Toompuu (25. valimisringkond)
- Jüri Uustalu (26. valimisringkond)
- Erich Kadakas (27. valimisringkond) – Haapsalu linn
- Aleksei Janson (28. valimisringkond)
- Mihail Sõštšikov (29. valimisringkond)
- Dimitri Kusmin (30. valimisringkond)
- Georg Roovik (31. valimisringkond) – Petseri linn
- Johannes Tamm (32. valimisringkond)
- Maksim Unt (33. valimisringkond) – Pärnu ülejõe, Mõisaküla, Sindi
- Vladimir Rea (34. valimisringkond)
- Georg Abels (35. valimisringkond)
- Lembit Lüüs (36. valimisringkond)
- Aleksander Resev (37. valimisringkond) – Häädemeeste-Orajõe
- Johannes Semper (38. valimisringkond)
- Aleksander Mui (39. valimisringkond)
- Aadu Hint (40. valimisringkond)
- Aleksander Ingalt (41. valimisringkond)
- Aleksander Jõeäär (42. valimisringkond)
- Mihkel Jürna (43. valimisringkond)
- Aleksander Tõnisson (44. valimisringkond)
- Valli Haldre (45. valimisringkond)
- Kristjan Jalak (46.valimisringkond)
- Voldemar Sassi (47. valimisringkond) – Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja alates 25. august 1940 kuni juulini 1941
- Valentin Volkov (48. valimisringkond)
- Paul Keerdo (49. valimisringkond)
- Jaan Tross (50. valimisringkond)
- Hans Kruus (51. valimisringkond) – Tähtvere, Tartu vald
- Voldemar Telling (52. valimisringkond)
- Melanie Lepik (53. valimisringkond)
- Osvald Hirsch (54. valimisringkond)
- Arkaadi Uibo (55. valimisringkond)
- Adolf Päss (56. valimisringkond)
- Karl Hanson (57. valimisringkond)
- Johannes Oinas (58. valimisringkond)
- Oskar Abori (59. valimisringkond)
- Jaan Põder (60. valimisringkond)
- Oskar Sepre (61. valimisringkond)
- Arnold Veimer (62. valimisringkond) – Riigivolikogu esimees alates 21. juulist kuni 25. augustini 1940
- Max Laosson (63. valimisringkond)
- Jaan Änilane (64. valimisringkond)
- August Põlts (65. valimisringkond)
- Adolf Pauk (66. valimisringkond)
- Rudolf Jurtom (67. valimisringkond)
- Bernhard Tinnuri (68. valimisringkond)
- Viktor Hion (69. valimisringkond)
- Juliana Telman (70. valimisringkond)
- Aliide Pesur (71. valimisringkond)
- Otto Milder (72. valimisringkond)
- Hindrek Sirelpuu (73. valimisringkond)
- Voldemar Jaanus (74. valimisringkond)
- Leonhard Illisson (75. valimisringkond)
- Rudolf Ruus (76. valimisringkond)
- Leonhard Hallop (77. valimisringkond)
- Oskar Kirber (78. valimisringkond)
- Ruut Liiv (79. valimisringkond)
- Jaan Päll (80. valimisringkond), peeti kinni Võru Omakaitse poolt, hoiti kinni ja tapeti Saksa okupatsiooni ajal augustis 1941 Võrus. Raamatu Valitud ja valitsenud järgi juulis 1941. Tõenäolisemalt küll 5.detsembril 1941 või hoopis 6.jaanuaril vöi 6.veebruaril 1942.
- Heinrich Ansip, Tallinna raudteesõlme partei organisatsiooni sekretär.[4] Hukati poomise läbi 21. november 1941 Tallinn (Saksa Julgeolekupolitsei surmamõistev otsuse alusel)
Vastvalitud Riigivolikogu võttis 21. juulil 1940 vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (RT 1940, 74, 733).
25. augustil 1940 nimetati Riigivolikogu ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ja 7. aprillil 1941 Eesti NSV Ülemnõukoguks.
II Riigivolikogu tegevus
- 23. juulil 1940 võeti II RVK poolt vastu "Deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks[5]"
- 23. juulil 1940 võeti II RVK poolt vastu «Deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta»[6]
- 25. augustil 1940. a. võeti II RVK poolt vastu otsus Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Konstitutsiooni kinnitamise kohta[7].
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseisu tegevus
- 28. september 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Suurte kaubanduslike ettevõtete ja avalike saunade natsionaliseerimise kohta»[8]"
- 28. septembril 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Natsionaliseeritud ettevõtete juhtimise korraldamise seadlus»[9]"
- 2. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Spekulatsiooni vastu võitlemise kohta»[10]"
- Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus «Laevandusettevõtete, mere- ja jõelaevastiku natsionaliseerimise kohta»[11].
- 12. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Kindlustusasutiste natsionaliseerimise kohta»[12].
- 12. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Teatrite natsionaliseerimise kohta»[13].
- 12. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Suuremate hotellide, võõrastemajade, kohvikute ja söögimajade natsionaliseerimise korraldamise kohta»[14].
- 31. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Pandimajades ja kohtuasutistes panditud või deponeeritud väärisesemete natsionaliseerimise kohta»[15].
- 31. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Suurte majade natsionaliseerimise kohta»[16]
- 24. november 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Riikliku sotsiaalkindlustuse sisseseadmise kohta»[17].
Viited
Vaata ka
Vikitekstid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
