Hirvepark

Hirvepark
	Vaade Hirvepargile Toompea tänavalt
Asukoht	Vanalinn, Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 2″ N, 24° 44′ 12″ E

Hirvepark on kaitsealune park Tallinna kesklinnas Toompea nõlva all. Ta piirneb idas Toompea tänavaga, lõunas Wismari tänavaga, läänes Toompuiestee ja selle äärse hoonestusega ning põhjas Lindamäe ja Falgi teega.

See artikkel räägib pargist Tallinnas; pargi kohta Vana-Vigalas vaata artiklit Vana-Vigala Hirvepark.

Quick Facts Asukoht, Koordinaadid ...

Close

Pargi pindala on tänapäeval 3,6 ha. Seda hakkas kujundama Tallinna Aiandusselts 1865. aastal.^[1] Looduskaitse all on ta alates 1959. aastast.^[2]

Hirvepargi vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Tallinna bastionidevööndi Rootsi bastioni müürid, skulptuurid ning Falgi teelt laskuv paetrepp.

Kaitstava pargiala piir kulgeb Wismari tänava ja Toompea tänava ristumiskohast mööda Wismari tänava pargipoolset teemaad lääne-edela suunas kuni Toompuiesteeni, mööda Toompuiestee pargipoolset teemaad loodesse kuni Toompuiestee 10 kinnistu edelanurgani, piki nimetatud kinnistu lõunapiiri kirde suunas kuni pargi kõnniteeni, sealt mööda nimetatud pargiteed põhja suunas kuni ristumiseni kagu-edelasuunalise pargiteega, mööda seda edelasse kuni ristumiseni põhja-lõunasuunalise pargiteega, mööda seda kuni ristumiseni Falgi teega, edasi mööda Falgi tee pargipoolset teemaad itta kuni ristumiseni bastioni müüriga ning mööda seda kuni ristumiseni Toompea tänavaga ning mööda Toompea tänava pargipoolset teemaad kagusse kuni ristumiseni Wismari tänavaga.^[2]

17. sajandil rajatud Tallinna muldkindlustusvööndiga rajati ümber Tallinna vanalinna kõrged bastionid koos väiksemate kindlustusrajatistega, mida ümbritses sügav kraav. 19. sajandi alguseks olid Tallinna kindlustusrajatised oma aja ära elanud ja linna ümbritsenud kaitserajatised kohandati 19. sajandi teisel poolel haljasaladeks. Kuid kinni ei aetud kogu kaitserajatisi ümbritsenud kaitserajatisi, ja kinni ei aetud kogu vallikraavi, selle lõigud on säilinud tänaseni. Neist kõige silmapaistvamaks kujunes Toompeast lõunas olev vallikraavilõik, mida tänapäeval tuntakse Hirvepargina.

1862. aastal omandas endise vallikraavi nõo sakslaste loodud Eestimaa Aiandusselts (Ehstländischer Gartenbauverein zu Reval). 1896. aastal asus haljasala arengutöid juhendama Eestimaa rüütelkonna aiandusinspektor ja Eestimaa Aiandusseltsi instruktor Friedrich Winkler (1854–1925). Friedrich Winkler juhendas aastatel 1899–1911 Eestimaa Aiandusseltsi aiakonsulendina seltsi liikmete aedu. 1898. aastal saadi Riia Aianduseseltsilt ja Riiast Christian Wilhelm Schochilt Hirveparki 142 mitmesugust leht- ja okaspuuistikut ja Peterburi peaaednik Karl Friedrich von Siesmayer annetas rikkaliku valiku kasvuhoonetaimi. Edaspidigi istutati igal aastal täienduseks uusi taimi. 1906. aastaks oli 1/3 alast tuluaed ja 2/3 dendroloogiline park. 1906. aastal oli Hirvepargis 280 nimetust mitmesuguseid puid ja põõsaid, nende hulgas oli 40 nimetust okaspuid, üle 100 nimetuse lehtpuid, ligi 140 nimetust ilupõõsaid ja üle 100 sordi püsililli. Hirvepark oli kõige liigirikkam aed Tartu Ülikooli botaanikaaia kõrval. 1912. aastal baltisakslasest dendroloogiahuviline W. B. Huene nimestiku järgi kasvas pargis 265 liiki ja sorti puittaimi, nende hulgas 21 sirelisorti ja mitmed roosisordid.

1935. aastal, Rootsi kantsi ja Falgi tee ääres orunõus asetsenud maa-alal, kus varem asetses erakrunt väikese majahüti ja viljapuuaiaga, mille Tallinna linn omandas, korrastati ja Rootsi kantsi ja Falgi tee kohalt ehitati neljajärguline paekivist terrasstrepistik. 1936. aastal andis Eestimaa Aiandusselts aia Tallinna linnale üldiseks kasutamiseks ja 1937. aastal muudeti ala avalikuks pargiks. 1939. aastal valmis pargis Herbert Johansoni projekteeritud kiosk ja Enn Roosi skulptuur "Karu".

1968. aastal püstitati Hirveparki Kristjan Raua monument kunstnik Kristjan Rauale.

Pikemalt artiklis Hirvepargi miiting

MRP-AEG korraldas seal 23. augustil 1987 rahvakoosoleku (Hirvepargi miiting), et nõuda Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle lisaprotokollide avalikustamist.

Kultuuriselts Hirvepark loodi 2002. aastal. Selle juhatuses on 2014. aastal Tarmo Loodus, Aivar Kivisiv ja Toivo Jürgenson.