From Wikipedia, the free encyclopedia
Hirvepargi miiting oli 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis toimunud esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis, mille eesmärgiks oli nõuda avalikult Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist.
Aktsiooni eestvedajateks olid MRP-AEG liikmed Tiit Madisson, Heiki Ahonen, Lagle Parek ja Erik Udam. Rahvast teavitati Ameerika Hääle, Raadio Vaba Euroopa vahendusel ja suuliselt. MRP-AEG Infobülletääni trükiti põlve otsas ja nii said seda lugeda vaid need, kelleni väljaanne tuttavate kaudu jõudis.
| „ | Meie ei osanud midagi arvata, kas rahvas tuleb või ei, kas isegi sõbrad tulevad või ei, kõik oli lahtine[1]. | “ | Lagle Parek, meeleavalduse korraldaja. | ||
Algselt pidi miiting toimuma Raekoja platsil, kuid viimasel hetkel tühistas linnavalitsus selleks antud loa.[2] Miilitsa nõudmisel suunduti edasi Harjumäele. Kanti loosungeid "Molotov-Ribbentropi sobing avalikuks!", "Enesemääramisõigust Baltimaadele!", "Tühistada Molotov-Ribbentropi leping!", "Stalinlikud timukad kohtu alla!", "Vabadust Enn Tartole ja Mart Niklusele!" jt.
| „ | See oli tõesti meeliülendav vaatepilt, kui terve Harju tänav oli inimestega täidetud! Harju tänava ääres oli vabaõhukohvik, külastajad vaatasid hämmelduses seda inimjõge. Juba olid väljas ka loosungid. Välgatasid plakatid sümboolikaga, kus olid võrdsustatud sirp ja vasar haakristiga[1]. | “ | Henno Arrak, kunstnik. | ||
Koosolekule leiti sobiv koht Hirvepargi treppidel. Avakõnes rääkis peakorraldaja Tiit Madisson Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungi lepingust ja selle salajastest lisaprotokollidest, mis jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Esmakordselt avalikustati lepingu rakendamisest põhjustatud inimohvrite arv ja tõstatati küsimus Eesti omariikluse taastamisest.[2] Mitmetuhandelise kuulajaskonna ees esinesid kõnedega Heiki Ahonen, Erik Udam, Villu Rooda, Lagle Parek, Jüri Mikk, Roman Bode, Kalju Mätik, vastasleeri esindaja kommunist Platon Afanasjev ning luuletustega Merle Jääger ja Raivo Raave. Ühiselt lauldi laulu "Meil merevood on vabad". Lagle Pareki üleskutset end stalinismi ohvrite monumendi algatusrühma kirja panna järgis üle saja inimese.
Eesti NSV meedias asuti miitingut tigedalt maha tegema. Seda nimetati välismaiseks sekkumiseks NSV Liidu siseasjadesse ja fašistide sepitsuseks. Ajalehtedes ilmusid paskvillilaadsed kirjutised, milles püüti Madissoni, Parekit ja Mikku kujutada lihtlabaste varaste ja sulidena[3], provokaatoritena, kes moonutavad ajalugu.
| „ | Selle aktsiooniga püüdsid provokaatorid moonutada Eesti töötajate revolutsioonilist minevikku, heita sellele varju, mustata Nõukoguse rahvaste vennalikku ühtsust, diskrediteerida Nõukogude võimu[4]. | “ | ETA sõnum, 25. august 1987. | ||
| „ | See spektaakel, mis mängiti nende poolt maha Nõukogude-vastase stsenaariumi järgi, tõi kahjuks kokku mõnisada uudishimulikku[3]. | “ | ETA ametlik teadaanne 23. augusti õhtuses "Aktuaalses kaameras". | ||
Meeleavaldusele kogunenud kuni seitsmetuhandelist[3] rahvahulka ei osanud oodata ei võimud ega korraldajad.
Miitingul osalemise tõttu sattusid paljud KGB repressioonide alla. Tiit Madisson oli sunnitud emigreeruma Rootsi.[3][5]
Peaaegu pool sajandit olid poliitilised algatused Eestis olnud kommunistliku partei täieliku kontrolli all. Hirvepargi miiting oli esimene suur omaalgatuslik rahvuslik-poliitiline meeleavaldus, millesse võimud Gorbatšovi perestroika ja glasnosti tingimustes otseselt ei sekkunud. Kommunistlikus parteis ja KGB-s valitses uues olukorras ebakindlus ja segadus. Rahvas haistis vabadust ja kogus tasapisi julgust. Hirvepargis ei nõutud veel otseselt iseseisvust ja Eesti Vabariigi taastamist, ent korraldajad olid tabanud okupatsioonivõimu kõige õrnemat kohta – Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine tähendas ajaloolise vale ja Nõukogude võimu ebalegitiimsuse paljastamist. Hirvepargi meeleavaldus oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega valmistas ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991. aastal.
2009. aastal kuulutas Euroopa Parlament 23. augusti – Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamise kuupäeva – stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks.[7]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
