Püha Anna kirikVilniuses, pühitsetud 1500. aastal, on hilisgooti tellisarhitektuuri näide
Ehitiste plaan ja ülesehitus jäävad põhijoontes endiseks, kuid ilmneb püüd suurema lihtsuse poole ruumi põhiplaanis. Muutused puudutavad enim ehituslikke üksikasju ja dekoori.
Sageli kujundatakse võlvlagedesse arhitektuuriliselt kandvate roiete kõrvale puhtdekoratiivse iseloomuga kõrvalroideid, nii et tekivad keerukad täht-, võrk- ja lehvikvõlvid, millel tihti on ka suured allarippuvad päiskivid (ripp-päis).
Sammastel ja piilaritel puuduvad kapiteelid ja roided kasvavad katkematult välja piilaritest, millele mõnikord on antud keerduv, tordeeritud kuju.
Kõik vormid ja detailid on kujundatud väga rikkaliku ja mitmekesise dekooriga – viilud, tornikesed, ehisviilud, balustraadid, nišid, veesülitid, arvukad skulptuurkaunistused –, nii et terve hoone võib olla üleni kaetud rahutu ja detailiderohke kivipitsiga, ent dekoratiivne toredus jätab tagaplaanile varasemaid gootika perioode iseloomustanud arhitektoonilise selguse.
