From Wikipedia, the free encyclopedia
Kiilkaar on kaaretüüp, mis koosneb kahest konkaav-konveksse kujuga s-kurvist, arvestades nende suunda kaarte lähtepunktidest. Seda võib ligikaudselt kirjeldada kui järsult väljavenitatud tipuga teravkaart. Esineb India ja islami arhitektuuris ning Venemaa 16.–17. sajandi arhitektuuris, samuti Lääne-Euroopa hilisgootikas, kust võib leida kiilkaarekujulisi ehisviile, uksesilluseid ning uksesilluste ornamente, kiilkaararkaade jm.
Eesti arhitektuurist leiab kiilkaare laiema ja lamedama vormi, nn eesliselgkaare Oleviste kiriku seinalt Hans Pawelsi kenotaafi kujunduses ja mõnel siseportaalil Tallinna 15. sajandi majades[2], samuti näeb slaavipärast kiilkaart õigeusukirikute puidust ikonostaaside kujunduses[3].
Kiilkaart või üht kiilkaare tüüpi on eestikeelses kirjanduses nimetatud ka eesliselgkaareks. See on otsetõlge saksakeelsest sõnast Eselsrücken, nimetus ilmub saksakeelsesse arhitektuurikirjandusse 19. sajandi keskpaigas[4]. Eesliselgkaareks on nimetatud laiemat ja lamedamat kiilkaart, selle kohta on eesti keeles olemas ka nimetus roodkaar[5].
Hubert Matve kasutab oma raamatus "Ehitus läbi aegade" sõna kiilkaar hoopis kiilkividest laotud ümarkaare kohta.
Kiilkaar konstrueeritakse lähtudes neljast ringjoonest, millest kahe alumise keskpunktid jäävad ava sisse (kaare konveksne lõik) ja ülemised avast väljapoole (kaare konkaavne lõik). Konkaavse kõveruse tõttu kaare ülemises osas pole mõeldav seda kaart kasutada suurt konstruktsioonilist raskust kandva ehitusosana, vaid puhtalt kaunistuseesmärgiga, näiteks levinud kombinatsioon on kiilkaare kujuline raamistus kandilise või ümara ukseava ümber.
.jpg)
.jpg)
_27.jpg)
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
