From Wikipedia, the free encyclopedia
Herodotos Halikarnassosest (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu.
Herodotos sündis umbes 484. aastal eKr Halikarnassoses. Ilmselt sündis ta jõukasse perre, mistõttu sai võimaluse käia oma aja parimates koolides. Heast kooliharidusest võis Herodotoselt välja kasvada hea kirjutus- ning lugemisoskus. On ka arvatud, et Herodotus võis nooruses hopliidina sõjaväes teenida. [1]
Poliitiliste rahutuste ajal kodulinnast väljasaadetuna põgenes ta mõneks ajaks Samose saarele. 455. eKr ja 444. eKr aasta vahel tegi ta pikki reise, mille kestel õppis hästi tundma Väike-Aasia rannikuala koos selle läheduses asuvate saartega, osa Lähis-Idast, Egiptusest, Küreenet, Süüria-Foiniikia rannikut koos Küprosega, Pontost ja Hellespontost, Traakiat ning Makedooniat. [2][3]
Herodotose haridust täiendas viibimine Ateenas 440. eKr aastate keskel. Sel ajal sai ta sõbraks Periklese ja Sophoklesega. Ateenas võeti tema töid hästi vastu. Talle kingiti 445. aastal eKr rahva hääletusel 10 talenti. [3][4]
Aastatel 444-443 eKr võttis Herodotos osa Periklese algatatud Thurioi (Lõuna-Itaalia) koloniseerimisest; seal elas ta ka oma viimased eluaastad. [5]
Alates 40. eluaastast reisis Herodotus vähe, minnes kord Crotonasse, Metapontumi ja Ateenasse. Thuriois olevat ta kirjutanud ajalooteose Assüüriast. [5]
Kuna Herodotus 424. aastast eKr edasi oma raamatutele lubatud muudatusi ei teinud, on arvatud, et sel ajal ta ka suri, olles siis ligi 60 aastane. Ta olevat Thuriois maetud. [5]
Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historiai" ("Uurimused"). Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Herodotos on selles kirjeldanud alates ajaloolisest ajast Vanade Idamaade (despootliku Aasia) ja Kreeka orjandusriikide (Euroopa) vahelisi kokkupõrkeid, mille haripunktiks oli Kreeka-Pärsia sõjad; mütoloogilised sündmused on välja jäetud. [5]
Esimene osa teosest (raamatud I–IV) jutustab otsekui sissejuhatuseks lüüdlaste, pärslaste, babüloonlaste, egiptlaste, sküütide, liibüalaste ja kreeklaste ajaloost. [5]
Herodotos on kasutanud oma eelkäijate (logograafide, eelkõige Hekataiose) töid, käsitlenud neid üksikasjalikult ja kriitiliselt. Teises osas (alates V raamatust) on kirjeldatud joonlaste ülestõusu, Dareios I sõjaretke ning Xerxese pealetungi Kreekale. [6][5]
Teose lõppeb Salamise, Plataia ja Mykale lahingutega. On arvatud, et see teos jäi Herodotusel lõpetamata, kuna ta lubas hiljem käsitleda veel Kreeka reeturi Ephialtese saatust, kuid seda ta teha ei jõudnud. [7]
Antiikajal ründas Herodotost Plutarchos, kuid kiitva hinnangu andis talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt ajaloo isaks (pater historiae). [8][9][10]
Herodotuse teosed sisaldavad vigu, kuigi on tänapäeva autorite arvates siiski usaldusväärsed. Herodotuse arvates polnud faktide detailsus ning täpsus nii oluline kui jutu ilukirjanduslik väärtus. Autori jutuvestmise anne on hilisemates kirjanikes tekitanud vastumeelt ning kriitikat, samas on just see kvaliteet teosele suurt au kogunud. "Historiai" on täis huvitavaid tegelasi ning sündmusi, mis tihti toetuvad rohkem mütoloogiale kui ajaloole. [1]
15. sajandil sai Herodotose ajalooteos Lorenzo Valla ladinakeelse tõlke vahendusel üldtuntuks. [11]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Herodotos |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
