From Wikipedia, the free encyclopedia
Herbert McLean Evans (23. september 1882 Modesto, California – 6. märts 1971 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide anatoom (embrüoloog), endokrinoloog, toitumisteadlane, teratoloog ja bibliofiil.
| Herbert McLean Evans | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 23. september 1882 |
| Surmaaeg |
6. märts 1971 (88-aastaselt) Berkeley |
| Amet | embrüoloog |
Herbert McLean Evans lõpetas Johns Hopkinsi Ülikooli meditsiinikooli 1908. aastal ning määrati 1915 California Ülikooli anatoomia professoriks. Koos temaga asusid samasse tööle George W. Corner ja Katharine Scott Bishop). 1918. aastal, uurinud inimese kromosoomidega seotut, pakkus ta kromosoomide arvuks 48.
1921.–1923. aastal avastas ta koos kaastöötajatega, inimese kasvuhormooni (ingl k human growth hormone) somatotropiini ja hiljem mitu ajuripatsi eessagara (ingl k anterior lobe of pituitary gland) gonadotroopset hormooni.[1]
1922 avastas ta mitu aastat kestnud rottide toitumiseksperimentide käigus, mida ta viis läbi koos Katharine Scott Bishopiga jt, rasvlahustuva toidufaktori X ehk X-vitamiini ehk antisteriilse faktori, millel on suur roll nii spermatosoidide komplekteerimisel kui platsenta moodustumisega (ingl k placentation) ja poegade sünniga seoses.[2] Toitumiseksperimendite, mille käigus rottide toidusedel koosnes nn Osborne'i ja Mendeli "standarddieedist" : kaseiinist (18%), tärklisest (küpsetatud ja kuivatatud) (54%), rasvast (15%), võirasvast (9%) ja sooladest (4%, vastavalt McCollumi No. 185-le) koos adekvaatse A-vitamiini (kalamaksaõlina), B-vitamiini (0,4–0,6 g pärmina) ja C-vitamiini (apelsinimahlana), tulemusel muutusid nii emas- kui ka isasrotid steriilseks ehk sigimisvõimetuks. Mõlema soo sigimisvõime taastus kui toidule lisati salatilehti.[3] Esialgu arvati see olevat C-vitamiini toime, kuid hiljem selgus, et oluline oli rasvaine fraktsioon ja et samalaadset toimet avaldas ka nisuiduõli (tiinete rottide igapäevasele toidule lisati tilgake nisuteradest valmistatud õli).
1923. aastal eraldas ta ajuripatsiekstraktist mõned gonadotroopsed hormoonid.[4]
1936. eraldas ta nisuidudest alkoholiga ekstraheerides puhta E-vitamiini ning määras kindlaks selle keemilise valemi C29H50O2.[5]
Ta avaldas rohkem kui 1000 teaduslikku publikatsiooni. Uuris kasvajaid, lümfisüsteemi, makrofaage, kudede värvumist, hormoone,vitamiine jpm. Koos Miriam E. Simpsoni ja C.H. Li'ga uurisid nad rottide sigivustsüklit. Evansi rotikasvandus (tänapäeval Long-Evansi rotid)[6][7], kelle tarbeks ta vahetevahel ka ise söögi ülejääke korjamas käis, oli tolle aja kohta märkimisväärselt suur. Ta töötas koos saksa keemiku Schukmanniga välja nn Evansi sinise (ingl k Evans Blue) ehk märgistusaine T-1824.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
