From Wikipedia, the free encyclopedia
Gertrude Stein (3. veebruar 1874 – 27. juuli 1946) oli USA kirjanik ja feminist ning modernistliku kunsti ja kirjanduse katalüsaator, kes elas suurema osa elust Prantsusmaal.
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Gertrude Stein | |
---|---|
Gertrude Stein. Carl Van Vechteni foto. 1935 | |
Sünniaeg | 3. veebruar 1874 |
Surmaaeg | 27. juuli 1946 (72-aastaselt) |
Alma mater | |
Amet | kirjanik, luuletaja, kunsti ja vanavara kogumine, näitekirjanik, autor, Kollektsionäär |
Pereliikmed | Leo Stein |
Autogramm | |
Gertrude Stein sündis USA Pennsylvania osariigis Alleghenys (praegu Pittsburghi North Side). Tema vanemad olid trammifirma asepresident Daniel Stein ja Amelia Keyser Stein. Gertrude oli nende seitsmest lapsest noorim. Gertrudi vanavanemad olid jõukad saksa-juudi immigrandid, kellel oli Baltimore'is edukas äri.
Kui ta oli kolmeaastane, kolis tema perekond Viini, hiljem Pariisi. Pisut vähem kui kahe aasta pärast (teistel andmetel olid nad välismaal 1875–1879) tulid nad USA-sse tagasi ja asusid elama Põhja-Californiasse. Vanemad surid, kui Stein oli noorukieas, kuid jätsid viiele elusolevale lapsele piisavalt raha.
Kui Gertrude'i lemmikvend Leo läks õppima Harvardi ülikooli, läks Gertrude temaga kaasa ning õppis 1893–1897 Massachusettsi õppeasutuses The Society for the Collegiate Instruction of Women, mis 1894. aastal nimetati ümber Radcliffe College'iks, ning lõpetas selle kooli 1898. Seal õppis ta filosoof William Jamesi käe all psühholoogiat.
Kui vend läks Johns Hopkinsi ülikooli bioloogiat õppima, läks Gertrude jälle temaga kaasa ning õppis kaks aastat Johns Hopkins Medical Schoolis. Sealt olevat ta mitmel põhjusel meelega välja langenud: ta tahtis koos vennaga Euroopasse minna ning tegelda kirjutamisega ja tal oli armulugu kahe naisega (mille põhjal ta kirjutas romaani "Q.E.D.", mis ilmus 1950. aastal ehk neli aastat pärast tema surma).
1902, Montparnasse'i kunstnike loovuse kõrgajal, asus Gertrude Stein elama Prantsusmaale. Aastatel 1903–1912 elas ta koos venna Leoga, kellest sai kunstikriitik, Pariisis.
Gertrude Stein oli lesbi. Alice B. Toklasega, kellest sai tema elukaaslane, tutvus ta 1907. aastal. 1909. aastal kolis Alice Gertrude'i ja Leo juurde elama. Gertrude Stein sai kogu elu elatisraha perekonna ärist.
Pariisis kirjutas ta väga viljakalt romaane, näidendeid, jutustusi, libretosid ja luuletusi. Kujunes välja tema omapärane, mänglev, mõnikord kordav ja puhuti humoorikas stiil. Tüüpilisi tsitaate:
„ | Rose is a rose is a rose is a rose. | “ | Roos on roos on roos on roos |
„ | Out of kindness comes redness and out of rudeness comes rapid same question, out of an eye comes research, out of selection comes painful cattle. | “ | ligikaudu: Lahkusest tuleb punasus ja toorusest tuleb kiire sama küsimus, silmast tuleb uurimine, valimisest tuleb vaevaline kari. |
„ | The change of color is likely and a difference a very little difference is prepared. Sugar is not a vegetable. | “ | umbes: Värvi muutus on tõenäoline ja erinevus väga väike erinevus on valmis. Suhkur ei ole juurvili. |
Need teadvuse voolu eksperimendid ja rütmilised sõnamaalingud pidid esile manama "puhta olemise põnevuse" ning neid võib pidada kubismi vasteks kirjanduses. Avangard armastas neid, kuid peavoolus neil menu polnud.
Stein sõbrunes ka paljude lootustandvate eksperimentaalsete maalikunstnikega, sealhulgas Pablo Picasso (kellest sai sõber ja kes maalis Gertrude'i portree), Henri Matisse'i ja Georges Braque'iga. Ta hakkas koguma nende kunstnike töid, enne kui nad kuulsaks said. Gertrude ja tema vend panid kokku ühe esimestest kubistliku kunsti kogudest. Neil oli Picasso, Matisse'i, André Deraini ja teiste tollal noorte maalikunstnike varajasi töid. Hiljem käisid sugulased nende maalide pärast kohut. Lõpuks hajus kogu mitme USA kogu vahel.
Ta oli nende kunstnike toetaja ning kubistid (Picasso ja Matisse) mõjutasid tugevalt tema loomingut. See liikumine eitas nende kunstnike konventsionaalseid kujutisi, kes ei joonistanud, mida nägid, vaid seda, mida kultuur ja ühiskond oli õpetanud neid nägema. Kubistid tahtsid minna kultuuri õpetuste juurest puhta visuaalse kogemuse juurde. Nad joonistasid inimesi geomeetriliste kujunditena, mis muutuvad sõltuvalt vaatenurgast. Stein püüdis teha midagi kubismile paralleelselt, keskendudes käesolevale momendile. Ta kasutas sõnade kergelt varieerivat kordamist, lihtsustamist ja fragmenteerimist. Tema essee "Composition and Explanation" seletas tema kirjutamisteooriat kõige paremini. Essee põhines tema loengutel Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolis. "Tender Buttons" (kirjutatud 1914) oli kubismist tugevasti mõjutatud teos, mis viis fragmenteerituse ja abstraktsuse äärmuseni.
Kui Inglismaa kuulutas Esimeses maailmasõjas Saksamaale sõja, olid Stein ja Toklas külas Inglismaal Alfred North Whiteheadil. Nad läksid Prantsusmaale tagasi ja töötasid sealsetes hospidalides.
1920. aastatel külastas Steini salongi Rue de Fleurus 27, mille seinad olid kaetud avangardkunstnike maalidega, mitmed nimekad kunstnikud ja kirjanikud, sealhulgas Ernest Hemingway, Thornton Wilder, Sherwood Anderson ja Georges Braque. Stein võttis võõrsil elavate ameerika kirjanike kohta kasutusele nimetuse kadunud põlvkond (lost generation). Steini ja Toklase ümber kujunes Pariisis kirjandusrühmitus, mille liikmeid Stein julgustas välja arendama oma isikupärast stiili.
Ta oli võluv, kõneosav, vitaalne ja elurõõmsalt ülekaaluline. Sellisena oli tal lai sõprade ring. Ta reklaamis end väsimatult. Tema arvamused kirjanduse ja kunsti alal olid väga mõjukad.
1932 kirjutas ta tavalugejale arusaadavat stiili kasutades raamatu "The Autobiography of Alice B. Toklas" ("Alice B. Toklase autobiograafia"), millest sai tema esimene bestseller. Pealkirja kiuste oli see tegelikult tema enda autobiograafia. Ta kirjeldas end jultumuseni enesekindla inimesega, kes on alati veendunud, et ta on geenius. Ta põlastas argiseid asju; nendega tegeles Alice Toklas. Autobiograafia stiil sarnanes Alice Toklase enda kirjutatud raamatu "The Alice B. Toklas Cookbook" omaga.
1934–1935 käis Stein loenguturneel Ameerikas. Oma kompositsiooniteooriaid selgitas ta teoses "Lectures in America".
Gertrude Stein kirjutas tavaliselt pool tundi päevas. Alice B. Toklas kogus valminud leheküljed kokku, lõi need masinal ümber ja korraldas teoste avaldamist, asutades Steini teoste levitamiseks kirjastuse Plain Editions. Praegu säilitatakse enamikku käsikirju Yale'i ülikooli raamatukogus (Beinecke Library).
Ühes 1932 kirjutatud käsikirjas on iga sõna may ja May maha tõmmatud ning asendatud vastavalt sõnaga can või sõnadega day või today. Need muudatused tegi Toklas armukadedusest, kui ta oli lugenud Steini varajast avaldamata lühiromaani "Q.E.D.", mis räägib armuloost Steini ja May Bookstaveri nimelise naise vahel.[viide?]
Poliitiliselt oli Gertrude Stein väga konservatiivne. Ta pidas töötuid laiskadeks, oli vastu Franklin Rooseveltile ja tema New Deal'ile ning oli Hispaania kodusõja ajal Franco poolt. Hiljem laskis ta käiku projekti Vichy valitsuse juhi Philippe Pétaini kõnede tõlkimiseks inglise keelde.
Teise maailmasõja puhkedes asusid Stein ja Toklas elama üüritud maamajja Rhône-Alpes'i piirkonnas Aini departemangus Biligninis. Naabritele olid juudi päritolu Gertrude ja Alice teada ainult "ameeriklastena". Nad pääsesid tagakiusamisest tõenäoliselt ainult tänu sõprusele Bernard Faÿga, kes tegi koostööd Vichy valitsusega ja kellel oli sidemeid gestaapoga. Kui Bernard Faÿ mõisteti pärast sõda eluks ajaks sunnitööle, tegid Gertrude ja Alice kampaaniat tema vabastamiseks. Mõni aasta hiljem andis Alice raha, et Faÿ saaks vanglast põgeneda.
Pärast sõda tõstis Gertrude'i staatust Pariisis see, et teda külastasid paljud noored ameerika sõdurid.
Gertrude Stein suri Pariisis 27. juulil 1946 maovähki. Tema kõrval olid Alice B. Toklas, üks venna- või õetütar, üks venna- või õepoeg ja arst kolonel Rogers. Ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule.
Gertrude Steini teoseid on liigitatud kolme loomefaasi järgi. Kõikides faasides kasutas ta sümboolikat, et kirjutada lesbilistest tunnetest ja käitumistest, mida ühiskond ei aktsepteeri. 1. faasis kujutas ta olevikku, seda, kuidas elu tema meelest subjektiivselt kogetakse. 2. faasis käsitles ta sõnu asjadena. Ta ignoreeris sõnade ja tähenduste vahelisi seoseid, luues katkendlikku korratut sõnadevoolu. 3. faas (1930. aastate lõpus) tähendas seda, et Stein reklaamis ennast ja oma tugevat isiksust.
Gertrude Stein oli ekstsentriline kirjanik, kes mõjutas 20. sajandi kultuuri oma kirjutiste, tugeva isiksuse ja kunstide toetamisega. Tema kaaslane Alice B. Toklas nimetas teda naiseks, kellel on Rooma keisri pea. Ernest Hemingway ütles, et tema ja Stein olid otsekui vennad. Stein ise ütles enda kohta: Einstein oli sajandi filosoofiline loovvaim ja mina olin sajandi kirjanduslik loovvaim.
Mitmed Steini teosed on viisistatud. Virgil Thompson on tema libretole kirjutanud ooperid "Four Saints in Three Acts" ja "The Mother of Us All". James Tenney on teinud Rose is a rose is a rose is a rose'ist lühikese kaanoni, mis algab sõnaga a rõhuta löögil rõhulise löögi ees, nii et iga kordus paiskab sõnad segamini, näiteks a/rose is a rose/is a rose is/a rose is a/rose.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Gertrude Stein |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Gertrude Stein |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.