Poola helilooja From Wikipedia, the free encyclopedia
Frédéric Chopin, poolapäraselt Fryderyk Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin; 1. märts 1810 Żelazowa Wola Varssavi lähedal – 17. oktoober 1849 Pariis), oli poola helilooja ja pianist,[1][2] kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda peetakse üheks ajaloo mõjukamaks klaveriheliloojaks ning teda on nimetatud klaveripoeediks.[3]
 |
See artikkel räägib heliloojast; laeva kohta vaata artiklit Fryderyk Chopin (laev) |
Chopini isa Mikołaj (Nicolas) Chopin (15. aprill 1771 – 3. mai 1844) oli prantsuse päritolu prantsuse keele õpetaja, kes oli 16-aastaselt emigreerunud Poolasse.[1] Chopini ema Tekla Justyna Chopin (sünd. Krzyżanowska, 14. september 1782 – 1. oktoober 1861) oli aga aadlisoost poolatar.[2] Chopini sündimise aegu andis tema isa tunde mitmele aristokraadiperele[2] ning Fryderyk sündis krahv ja krahvinna Skarbeki mõisas, kus ta isa töötas koduõpetajana.[1]
Tänapäeval peetakse Chopini sünnipäevaks 1. märtsi 1810.[1] Seda kuupäeva kasutas Chopin ise, kui ta astus 1833. aastal Pariisi Poola Kirjandusseltsi. Tema sünnitunnistusel on küll sünnikuupäev 22. veebruar, ent nüüd arvavad uurijad, et ta sünni registreerimisel eksiti ühe nädalaga.[4]
1810. aastal, kuus kuud pärast Fryderyki sündi, kolis perekond Varssavisse, kus Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud.[1][2] Samal ajal oli Chopini Lorraine'ist pärit prantslasest isa oma uue kodumaa patrioot ja nõudis, et kodus räägitaks poola keelt.
Fryderyk oli oma vanemate ainus poeg. Tal oli vanem õde Ludwika ning nooremad õed Izabela ja Emilia. Perekond oli musikaalne. Ema mängis klaverit, isa flööti ja viiulit. Õde Ludwika mängis samuti hästi klaverit. Chopinide perekond oli väga kokkuhoidev. Kodune õhkkond oli soe ja südamlik ning lapsepõlvekodu jäi Chopini jaoks terveks eluks sümboliseerima rahu, turvatunnet ja armastust.[1]
Noore Chopini muusikaanne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma kaks esimest poloneesi. Tema esimene kutseline klaveriõpetaja oli Wojciech Żywny, kes juhendas Chopini aastail 1816–1822. Oma esimese klaverikontserdiga esines Chopin 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid temast kiiresti Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbri.
Chopinil olid ka kunstniku- ja kirjanikutalent ning näitlejaanne, samuti huvitasid teda keeled.
Aastatel 1823–1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad.
Aastatel 1826–1829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema õppejõud oli Józef Elsner. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muuhulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frédéric Chopin on erakordne talent, muusikageenius".
1830. aastal sõitis Chopin kontsertreisile välismaale. Kodumaal puhkes aga tema eemalviibimise ajal suur poola rahva ülestõus Vene võimu vastu. Kodused kartsid, et helilooja võiks sattuda tagakiusamise ohvriks ja palusid tal jääda Pariisi.
Chopinil oli palju õpilasi ning ta elatus tundide ja kontsertide andmisest. Kontserte andis ta tavaliselt erasalongides, harva avalikkuse ees.[3]
19-aastaselt, kui Chopin elas Varssavis, oli tema muusaks lühikest aega laulja Konstancja Gładkowska, keda ta kirjas sõbrale nimetas oma "ideaaliks". 1835. aastal armus ta 16-aastasesse kunstnikku Maria Wodzińskasse, kellega veetis Dresdenis aega. Nad kihlusid 1836. aastal, ent neiu katkestas kihluse 1837. aastal oma isa vastuseisu tõttu, mille põhjustas Chopini nõrk tervis.
1836. aastal tutvus Chopin prantsuse kirjaniku George Sandiga, kellele ta avaldas kohe sügavat muljet. Chopin pidas aga Sandi esmakohtumisel vastumeelseks. 1838. aastal algas siiski nende kirglik armulugu, mis kestis 1848. aastani, mil nad pika konfliktse perioodi järel läksid lõplikult lahku. On arvatud, et pärast tema tervise eest emalikult hoolitsenud Sandi lahkumist Chopini elust loobus helilooja võitlemast oma viletsa tervisega.[2]
Chopin suri 1849. aastal Pariisis. Surma põhjuseks peeti tuberkuloosi. Ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule, aga ilma südameta.[2] Chopini viimne soov oli nimelt, et ta süda eemaldataks enne matmist kehast ja viidaks Poolasse. Vaatamata sellele, et ta oli isa poolt prantslane ja pärast ülestõusu tõttu Prantsusmaale emigreerumist ka Prantsuse kodakondsuse võtnud, pidas Chopin end elu lõpuni poolakaks. Surma lähenedes olevat ta kartnud, et ta maetakse elusalt, pidades oma südant oma elava hinge sümboliks. Chopini soov täideti ning ta süda viidi alkoholi sisse asetatuna purgiga Poolasse, kus seda säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus ühe samba sees. 2014. aastal avaldasid tema südant uurinud teadlased arvamust, et ta võis siiski surra kroonilise tuberkuloosi põhjustatud perikardiiti. Chopin on Poola rahvusluse sümbol ja on öeldud, et tema süda on poolakate silmis umbes sama suure au sees kui pühakute reliikviad.[5]
Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Ta uuendas mitmeid žanre: nokturni, etüüdi, prelüüdi, poloneesi. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena (võrdle: prelüüd ja fuuga). Ta kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Tema loomingus kajastub kiindumus kodumaa Poola looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Ta tundis hästi poola rahvamuusikat ja sulandas seda oskuslikult oma loomingusse, poetiseerides ja dramatiseerides selliseid tantse nagu polonees ja masurka.
Poolas on Varssavi Frédéric Chopini lennujaam.
Chopinile on püstitatud palju monumente, millest üks tuntumaid asub Varssavis Łazienki pargi ääres. Varssavis paikneb mitmel pool ka Chopini pinke, mis mängivad tema muusikat.
2010. aasta augustis avati muusikat mängiv Chopini pink ka Tallinnas Vabaduse väljakul Jaani kiriku kõrval, Tallinna Muusikakooli poolsel haljasalal. Pingi ja sellega samal ajal avatud Poola rahvaliikumise Solidarność mälestusmärgi (Solidaarsuse mälestuskivi) autor on skulptor Aime Kuulbusch, tellija Poola Suursaatkond Tallinnas.[6]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
