Eesti poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Enn Tarto (25. september 1938 Tartu – 18. juuli 2021 Tartu) oli Eesti poliitik ja vabadusvõitleja, üks aktiivsemaid Eesti Vabariigi taastamise eest võitlejaid, üks Balti apelli koostajaid ja allkirjastajaid.[1][2][3][4]
Aastatel 1946–1953 õppis ta Kõrveküla külakoolis, 1953–1956 Tartu 3. Keskkoolis. Aastail 1969–1972 õppis ta kaugõppes Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, õpingud katkestati poliitilistel põhjustel.
1956. aastal kuulus ta salajasse koolinoorte organisatsiooni Eesti Noorte Malev. Levitati lendlehti Ungari ja Eesti vabaduse toetuseks. Okupatsioonivõimud arreteerisid osalejad ja saatsid nad vangilaagrisse.
Mordva poliitvangilaagris moodustas Enn Tarto koos Taivo Uibo, Erik Udami ja teiste kaaslastega vastupanuorganisatsiooni Eesti Rahvuslaste Liit ning osales selle tegevuses ka pärast vabanemist 1960. aastal. Organisatsiooni liikmed arreteeriti 1962. aastal ja ta saadeti vangilaagrisse. Sellest vangistusest vabanes Enn Tarto 1967. aastal.
Aastatel 1968–1983 osales Enn Tarto vastupanutegevuses koos paljude teisitimõtlejate ning rahvuslikult ja demokraatlikult meelestatud ringkondadega nii Eestis kui ka Venemaal, Leedus jm.
1979. aastal nõudis ta koos 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikuga Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist, nende õigustühiseks kuulutamist ning Balti riikide iseseisvuse taastamist.
Enn Tarto protestis Nõukogude vägede Afganistani tungimise vastu, tervitas telegrammiga Lech Walesat, kutsus soomlasi üles mitte aitama ehitada Muuga sadamat, kutsus üles tuumavaba tsooni loomisele, kuhu kuuluks ka Eesti.[viide?]
Enn Tarto vahistati uuesti 13. septembril 1983 ning 19. aprillil 1984 mõistis Eesti NSV Ülemkohus ta süüdi Eesti NSV KrK § 68 lg 2 järgi ning karistas 10-aastase vabaduskaotusega erirežiimiga sunnitöölaagris ja järgneva 5-aastase asumisele saatmisega.[viide?]
1988. aastal nõudsid Enn Tarto vabastamist ERSP, Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Eesti Muinsuskaitse Selts, piketeerijad Eesti NSV Ülemkohtu hoone ees ning 45 Ameerika Ühendriikide Kongressi liiget ja paljud teised. Ta vabanes ja saabus 17. oktoobril tagasi Eestisse.
Enn Tarto initsiatiivil on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 54 kirjas: "Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu."
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Vanglast vabanenud Enn Tarto vastuvõtt 17.10.1988
Tarto oli üks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (hiljem Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond) asutajaid. Ta kuulus Isamaaliitu ja alates 1999 Rahvaerakonda Mõõdukad. 2005. aastal lahkus ta Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (Rahvaerakonna Mõõdukad uus nimi). Pärast seda oli parteitu.
Enn Tarto initsiatiivil seisab Eesti Vabariigi põhiseaduses § 54: "Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu."
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.